• Teadmiseks: ilukirjanduslik teos omandireformist „Õhusuudlused katkukaarel“

    Teadmiseks: ilukirjanduslik teos omandireformist „Õhusuudlused katkukaarel“

     

    Kirjanik Reet Kudu saatis 13. juunil, omandireformi 30. aastapäeval, üürnike liidule teate: „Üürnike leinapäeva eel ilmus mu uus romaan, kus ka sellest ebaõiglusest juttu. Küll pigem tragikoomilises kastmes, sest mõned „pärijad” said ju üleöö äkki nii rikkaks, et uusi kodusid lausa jalaga segada.“

    Raamatut reklaamib Facebookis ajalehe Nelli Teataja toimetaja Anne-Mari Alver:

     

    „Täna on õnnelik päev – ilmus Reet Kudu uus ja suurepärane kunstnikuromaan „Õhusuudlused katkukaarel“. Elegantselt nomaadliku elustiiliga maalikunstnik Katariina jääb pandeemialukustuse tõttu Lasnamäele ning peab silmitsi seisma oma noorpõlve hingehaavade, tänase suguvõsa ning kodumaise poliitikaga.

    Lahedalt kirjutatud ja mõnus lugeda nagu Reeda raamatud ikka.

    Kaanemaali nägin esimest korda siis, kui Tommy Lind sellega üht oma näitusekutset illustreeris. Maali nimi on „Ebakindel tulevik“ ja minu arvates see pilt lihtsalt ootas seda romaani... Sügav kummardus loojatele – ja kõige selle heaga saab tutvust teha poodides või minult siin tellida (11 euro eest soovitud pakiautomaati).“:

     

    https://www.facebook.com/annemari.alver/posts/4363032547081734

     

     

     

  • Laupäeval, 12. juunil kl 13 Vikerraadio saade „Eesti lugu. Omandireform“

    Laupäeval, 12. juunil kl 13 Vikerraadio saade „Eesti lugu. Omandireform“

     

     https://vikerraadio.err.ee/1608229428/eesti-lugu-omandireform

    Tallinna Ülikooli teadlasgrupi uuringut „Omandireformi sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud“  (2021)  tutvustas seda tööd juhtinud professor Erik Terk. Saate toimetaja ajakirjanik Piret Kriivan. Teema jätkub 19. juunil.

     

     

  • 13. juuni – omandireformi seaduse 30. aastapäev

    13. juuni – omandireformi seaduse 30. aastapäev

    Omandireformi seaduse vastuvõtmisest Eesti Ülemnõukogus möödus 13. juunil 2021 juba 30 aastat. Selle tähtpäeva puhul tellis Eesti Üürnike Liit Postimehes ja Õhtulehes sisuturunduslikud leheküljed, millega tähistasime ebaõiglase seaduse kehtivuse algust. 

     

    Vaata ja loe: EÜL sisuturunduslik tekst Postimehes ja Õhtulehes 11.06.2021

     

    EUL_110621.JPG

     

     

     

     

     

  • Pressiteade 10 juuni 2021 Eesti Üürnike Liit

    Pressiteade 10. juuni 2021 Eesti Üürnike Liit

    Pentus-Rosimannus mõistab sundüürnike muret

     

    10. juunil kohtus Eesti Üürnike Liidu (EÜL) juhatus rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusega. Arutelu teemaks oli omandireform, mille algusest möödub pühapäeval, 13. juunil 30 aastat.

    27. mail valitsuskabinetis arutluse all olnud Vabariigi Valitsuse poolt tellitud ja Tallinna Ülikooli teadlaste ning juristide ühistööna valminud uuring „Omandireformi sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud“ (2021)  tunnistas reformi käigus tehtud vigu. Teadlased ütlesid selge sõnaga välja, et sundüürnikele tehti liiga ja et reform oli elanikkonna ühe grupi suhtes  ülekohtune.

    Sundüürnike esindajad selgitasid ministrile tagastatud majades elanud perekondadele osaks saanud reformi raskeid tagajärgi , mille põhjustajaks oli Eesti Vabariik.  EÜL juhatus püstitas küsimuse ülekohtu heastamise ja kahjude kompenseerimise võimalustest.

    Minister ütles, et valitsus jätkab teaduuringu tulemuste analüüsimist. Lepiti kokku, et sellesse kaastakse ka Üürnike Liidu esindajad.

    Rahandusministeeriumi andmeil tõsteti Eestis oma kodudest välja üle 22 000 perekonna.

    Sundüürnikke esindasid juhatuse liikmed Thea Grepp, Urmi Reinde ja Heimar Lenk.

     

    pilt Pentus 10juuni21.jpg

    Pildil vasakult: Thea Grepp, Keit Pentus-Rosimannus, Heimar Lenk, Urmi Reinde.  

     

    Eesti Üürnike Liit

     

     

    Heimar Lenk 5276782

    Urmi Reinde 53083191

     

     

  • Omandireformi haavad ei parane

    Omandireformi haavad ei parane

     

    9. juunil 2021 ilmus Õhtulehes EÜL juhatuse liikme Heimar Lenki kirjutis  omandireformi seaduse vastuvõtmise 30. aastapäevaks 13. juunil 1991:

     

    https://www.ohtuleht.ee/1035959/heimar-lenk-omandireformi-haavad-ei-parane

     

    Siinkohal on lisatud autori originaalartikkel.

     

    Omandireformi haavad ei parane

     

    Heimar Lenk

    ajakirjanik, üürnike liidu juhatuse liige

     

    13. juunil 1991 võeti vastu omandireformi aluste seaduse (ORAS) esialgne variant. See karm seadusakt, mille käigus kaotas rahandusministeeriumi andmeil oma kodu 75 000 inimest, lõhestab Eesti ühiskonda tänaseni.

    Omandireform oli suure osa eestlaste suhtes ebaõiglane ja tema löödud haavad pole paranenud. Sellise kokkuvõtte saab teha Tallinna Ülikooli teadlaste uurimusest  „Omandireformi sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud.” Kabineti istungil maikuu lõpus tutvustati uuringut ka valitsuse liikmetele.

    Professor Erik Terki juhtimisel tehtud  uurimus jõudis karmi järelduseni: „Omandireform on oma olemuselt ülekohtune ja  sundüürnikele tehti selle läbiviimise käigus liiga.” Tähelepanu väärib fakt, et seda seisukohta jagab ka enamus ühiskonnast. Uuringu käigus tehtud avaliku arvamuse küsitlusest selgus, et üle 70% Eesti elanikest leiab, et sundüürnikke koheldi omandireformi käigus ebaõiglaselt. Valdav enamik neist pidi uue elamispinna muretsema kõrge vabaturu hinnaga, saamata riigilt selleks mingitki materiaalset abi. Eesti riik lihtsalt laskis oma kodanikud korterist välja tõsta, sageli otse tänavale ajada ja mitte kellelegi polnud ametivõimud pannud kohustust neid õnnetuid aidata.

    See avalik, kahjuks seaduslik, ülekohus ei anna tagastatud majade endistele elanikele tänaseni rahu. Paljud perekonnad  ägavad siiani uue kodu sunnitud ostmise pangalaenu koorma all. Reformi käigus tekkis uus elanikkonna grupp – sundüürnikud. Enne reformi olid nad ametliku formuleeringu järgi korterivaldajad. NSV Liidu seaduste alusel oli neile  välja kirjutatud order ehk antud elamispinna kasutamise õigus piiramata ajaks. Omandireformi käigus muutusid nad automaatselt sunnitud üürnikeks, kellest uus omanik võimalikult kiirelt lahti püüdis saada. Sundüürnikest said lindpriid ehk nagu nüüd ametikeeles öeldakse, ebaõiglaselt koheldud elanikkonna grupp.  

    On väidetud, et nõukogude seadusi omandireformi käigus käsitleda ei tohiks. Kui nii, siis kuidas jääks teiste tolleaegsete seadusandlike aktidega? Nõukogude aegne ülikooli diplom meil ju kehtib ja abielu registreerimise tunnistus ka.

    1950. – 1960. aastate inimesed said elamispinna ausalt ja rangelt tol ajal kehtinud seadusandluse alusel. Enamik neist polnud majade natsionaliseerimisest suurt midagi kuulnud. „Endistele omanikele ja nende pärijatele kuulunud hoonetes elanud üürnikke kui sotsiaalset gruppi ei koheldud Eesti omandireformi käigus võrdselt teiste riigile kuuluvatel pindadel elanud inimestega ja sellega seoses tekitati neist paljudele suuri probleeme,“ loeme  teadlaste ekspertgrupi uurimistöö analüüsis.

    Seega on omandireformi 30. aastapäevaks see ebaõiglus ja inimvaenulikkus teadlaste poolt tõestatud. Et uurimus tehti eelmise valitsuse tellimusel ja nüüd ka juba kabinetist läbi käinud, saame selle järeldusi käsitleda kui ametlikku riiklikku seisukohta.

    See tähendab, et riik peaks asuma oma vigu parandama. Riigikogu esimees Jüri Ratas, kes peaministrina käis sundüürnike suurkogul esinemas, andis rahvusraamatukogu ülerahvastatud saalis konkreetse lubaduse:  „Varsti möödub kolm kümnendit omandireformi aluste seaduse vastuvõtmisest, mis sõnastas, et omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele ja nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut. Kokkuvõtvalt ebaõigluse tagasipööramine ei tohi tekitada uut ebaõiglust. Kui see on kahetsusväärselt nii juhtunud, tuleb uus ebaõiglus kompenseerida.”

    Seda viimast, ülekohtu heastamist, on sundüürnikud oodanud juba kolmkümmend aastat. Võime vaielda detailide üle, kuid fakt jääb faktiks, et üle 22 000 perekonna kaotasid omandireformi käigus oma kodud ja suur hulk tõsteti otse tänavale. Ajakirjanikuna olen neid väljatõstmisi kümnete kaupa pealt näinud. Üürnike liit on seda protsessi nimetanud ka küüditamiseks, deporteerimiseks või pogrommiks (Vikipeedia: pogromm on mingi ühiskonnagrupi vastu suunatud vägivaldne rünnak). Uskumatu, et nüüd ülekohtuseks nimetatud reform toimus seadusandliku võimu ehk parlamendi heakskiidul.

    Sundüürnikud ei kaota usku õigusriiki ja loodavad ka omandireformi 30. aastapäeval, et õiglus võidab. Et kas president, spiiker või peaminister võtab julguse ja vabandab ajaloolise ülekohtu pärast. Nagu on Kanada või Austraalia juhid vabandanud riigi põliselanikele tekitatud kannatuste pärast. Tallinna Ülikooli ekspertgrupi teadlased ütlevad konkreetsemalt: „Eesti riigil oleks mitte ainult eetiline püüda võimaluste piires võtta ette samme toimunud ülekohtu heastamiseks, aga see aitaks kaasa ka ühiskonna usalduse tõusule riigi vastu. Sümboolsest vabandamisest sundüürnike ees üksinda ei piisa. Tehtud ebaõigluse tunnustamine, aga mööndusega, et oli, mis oli, need olid hoopis teised parlamendikoosseisud ja teised valitsused, seetõttu me nende möödalaskmise ei vastuta, õõnestaks usaldust Eesti riigi toimimise vastu. Tegemist oli ikkagi Eesti riigiga ja me ei tohiks aktsepteerida Eesti riigi poolset hoolimatust.”

    Omandireformi ohvrid loodavad, et eelseisvatel riigipea ning kohalike volikogude ja parlamendi valimistel tõuseb eestlaste lähiajaloo must lehekülg taas päevakorda. Et Eesti riik suudab astuda julge sammu ühe elanikkonna grupi suhtes rakendatud ülekohtu heastamise suunas. Et me jääksime ajaloo ees ausaks. Et aastakümnete pärast ei peaks üks grupp eestlasi juunikuus kahte leinapäeva tähistama. 14. juunil Siberisse küüditatuid mälestama ja 13. juunil oma kaotatud kodu meenutama.

    Õhtuleht 9. juuni 2021

     

     

  • Heimar Lenki seisukohti 9. juuni 2021 Õhtulehes kommenteeris riigihaldusminister Jaak Aab:

    Heimar Lenki seisukohti 9. juuni 2021 Õhtulehes kommenteeris riigihaldusminister Jaak Aab:

     

    https://www.ohtuleht.ee/1036324/jaak-aab-voimalikuks-lahenduseks-sunduurnike-probleemile-voib-saada-heastamismeede?fbclid=IwAR2q15IOy8FrC9CztlgWtkETp7veTh9eFmYF0dBi6ntoMHflvm2f6mzGmz0

     

    Maikuu viimastel päevadel toimus valitsuskabinetis arutelu sundüürnike jaoks olulisel teemal, milleks oli omandireformi sotsiaalsete ja õiguslike mõjude kohta koostatud teadusuuring. Teadupärast ei ole 30 aasta tagune omandireform tänaseks veel lõppenud, sest lahendamata on paljude nende inimeste mured, kel puudus õigus oma eluruumi erastamiseks. Nüüdseks koostatud registri andmeil ootavad lahendust kümned tuhanded sundüürnikud pea 22 000 eluruumi osas.

    Sundüürnike küsimusega oleme sisulisemalt tegelenud alates 2017. aastast, kui tollane Jüri Ratase juhitud valitsus moodustas ekspertidest omandireformi valitsuskomisjoni. Sellele järgnes teadusuuringu tellimine 2019. aastal, mille abil soovisime vastust küsimusele, kas sundüürnikele tekitati omandireformi raames varalist ja moraalset ülekohut ning millised on võimalused selle ülekohtu leevendamiseks.

     Aab:

    uuring on suur samm edasi, sest taolist teaduslikku käsitlust omandireformi mõjude kohta ei ole varem Eesti ajaloos kunagi koostatud. Kogu protsess on seni hõlmanud mitmeid aastaid tööd ja tegevused on jätkunud hoolimata, et selle aja jooksul on Eestis võimul olnud kolm erinevat valitsust. Keskerakonna jaoks on sundüürnike probleemi lahendamine olnud alati oluline teema ja oleme nii palju kui võimalik seda teemat ka valitsuses vedanud.

    Sundüürnike seisukoht on, et riigi- ja munitsipaaleluruumide üürnikele, kellel ei olnud võimalik oma eluruumi erastada, tuleks heastada omandireformis saadud aineline ja moraalne kahju. See seisukoht on igati arusaadav, mistõttu tuleb valitsusel varem või hiljem siiski otsustada, milline on riigi nägemus sundüürnike probleemi olemusest ja võimalikest lahendustest.

    Valitsuskabinetis arutasimegi detailsemalt valminud teadusuuringu järeldusi ning selles esitatud ettepanekuid. Teadlaste hinnangul kannatasid sundüürnikud mitmes mõttes - esiteks oli sundüürnikel kodukaotus ehk nn sundlahkumine koos kogu sinna juurde kuuluvaga, kuid kannatused olid ka finantsilised.

    Eesti elanike avaliku arvamuse uuringust selgus, et enamuse arvates (71% vastanutest) said sundüürnikud omandireformi käigus teenimatult kannatada, 51% leiab, et riik peaks püüdma seda ülekohut mingis ulatuses heastada, 26% on sellele vastu ja 23% ei oma selget seisukohta. Sundüürnike suhtes väljendavad empaatilist hoiakut ka paljud neist, kes pigem kiidavad heaks endistele (sõjaeelsete) omanikele või nende pärijatele omandi tagastamise. Seega läheb sundüürnike küsimus jätkuvalt Eesti inimestele korda.

    Teadlased pakkusid välja, et riik võiks proovida leida võimaluse sundüürnikele kahju leevendamiseks, näiteks läbimõeldud heastamismeetmete kaudu. Kaaluda võiks nii võrdse või vähediferentseeritud suurusega solidaarsushüvitisi (nn valuraha) isikutele, kellel ei olnud võimalik oma eluruumi erastada, kuid teiseks võimaluseks on vajaduspõhised toetusmeetmed neile korterist ilma jäänud endistele sundüürnikele, kes on sattunud suurtesse majanduslikesse raskustesse ja pole suutnud oma eluasemeprobleeme seniajani lahendada.

    11. juuni 2021 Õhtuleht

    Küsimust valitsuskabinetis arutades jõudsime seisukohale, et antud küsimuses otsuse langetamiseks on vaja võimalikke heastamismeetmeid lähemalt analüüsida. Hetkel ei ole teada, milliseid rahalisi võimalusi heastamismeetmete rakendamine riigilt nõuaks ning kas selliseid vahendeid on võimalik leida. Kindlasti vajab täpsemalt läbimõtlemist ka see, milline lahendusvarianti oleks kõige sobilikum soovitud eesmärgi saavutamiseks ja õiglasem, et ei tekiks uut võimalikku ülekohut või kahju.

    Seetõttu plaanib rahandusministeerium lähikuudel uuringus välja pakutud meetmete detailsemat sisustamist jätkata, et sügisel oleks võimalik järgmiste sammude osas konkreetsemad otsused langetada. Ettepanekud valitsuskabineti nõupidamisele on plaanis esitada käesoleva aasta novembriks.

     

  • Kuldreegel: ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks

     

    Vello Rekkaro, MTÜ Koduõigus juhataja

    18. mai Kesknädal

    https://kesknadal.ee/2021/05/18/kuldreegel-ara-tee-teistele-seda-mida-sa-ei-taha-et-sulle-tehtaks/

     

    Vabariigi President kõneles Paides meie riigi aastapäeval 24....

    loe edasi

  • Heimar Lenk: Ülekohtune omandireform

     

    29. aprill 2021 Postimees:

    https://arvamus.postimees.ee/7235897/heimar-lenk-ulekohtune-omandireform

     

    Aeg on luua õigluse taastamise komisjon, kuhu kuuluksid valitsuse liikmed ja sundüürnike esindus. Omandireformist möödub tänavu 30.aastat. 2019. aasta...

    loe edasi

  • Kolmapäeval, 28. aprillil, Rahvusringhäälingu portaalis sundüürnike teema!

    Kolmapäeval, 28. aprillil,  Rahvusringhäälingu portaalis sundüürnike teema!

     

    „Täna 30 aastat tagasi: omandireform jättis mitmed koduta“

     

    Esineb Eesti Üürnike Liidu juhatuse liige THEA GREPP, kelle suur pere sunniti lahkuma kodust Tallinnas Pärnu maanteel ja kes nõuab järjepidevalt Eesti riigilt selle kohutava kaotuse eest kompensatsiooni, nimetades reformi ohvrite kallal toimepandut otsesõnu pogrommiks.

     

    Link sõnavõtule siin:

     

    https://menu.err.ee/1608193480/tana-30-aastat-tagasi-omandireform-jattis-mitmed-koduta

     

    EÜL-le teadaolevalt kohtus Thea Grepiga vestluseks ajakirjanik Toomas Sildam.

    Intervjuu oli eetris ka 28. aprilli õhtul kell 20.00 ETV-s. 

     

     

     

  • Kuula! Vikerraadio sundüürnike kompenseerimisest 29. märtsil 2021:

    Omandireformi mõjusid uurinud ekspertgrupp lõpetas – grupi juht professor Erik Terk ja EÜL juhatuse liige Heimar Lenk räägivad grupi töö tulemustest:

    https://vikerraadio.err.ee/1608143380/uudis-lauri-varik/1234348,

    Vikerraadio...

    loe edasi

  • Vastulause EPL/Delfi artiklile 27. märts 2021

    Heimar Lenk: lapselapsed ei peaks ohkama, et küll vanaema elas õudsel ajal. Ajal, mil eestlased üksteist kodudest välja tõstsid

     

    loe edasi

  • Üürnike Liit soovitab! Delfi/Eesti Päevaleht 26. märts 2021:

    „30 aastat hiljem. Sundüürnikud võivad saada kodukaotuse eest valuraha. Riigihalduse minister Jaak Aab läheb peagi valitsusse sundüürnikele valuraha maksmist nõudma.“

     

    loe edasi

  • Ekspertide grupi töö lõpparuanne vormistamisel

     

    Väga paljud sundüürnikud on võtnud kontakti üürnike liiduga ja uurinud, kuhu on kadunud 2019. aastal moodustatud ja 2020. aastal töötanud nn ekspertide grupi töö tulemus omandreformi mõjude uurimisel. Eesti Üürnike Liidu vanemnõunik Vello...

    loe edasi

  • Loe Irina Kostromina artikkel eesti keeles: Sundüürnikud – ebaõiglaselt koheldud elanikud Eestis

     IRINA.jpg

    Irina Kostromina, sundüürnik

     

    Majanduspoliitika aluseks olevate omandisuhete radikaalsele muutmisele pandi alus 30 aastat tagasi, kui Toompeal võeti vastu omandiseadus (13.06.1990) ja aasta...

    loe edasi

  • Üürnike Liit soovitab! 19. jaanuari ajalehes Stolitsa üürnike liidu liikme ja tõlgi IRINA KOSTROMINA artikkel 

    "Sundüürnikud – ebaõiglaselt koheldud elanikud Eestis":

    С вынужденными квартиросъемщиками обошлись несправедливо

    loe edasi

  • Tuleviku juured on minevikus

     

    Thea Grepp,

    Eesti Üürnike Liidu juhatuse liige

     

    greppuus.jpg

     

    Reformide ja erastamise algusest täitub varsti 30 aastat, kuid sundüürnikele pole ikka veel kompenseeritud tekitatud materiaalne ja moraalne kahju. Nüüd nimetatakse meid küll rahandusministeeriumi paberites...

    loe edasi

Bänner