• Eesti Üürnike Liit soovib oma liikmetele, toetajatele ja sõpradele tugevat tervist, head aastavahetust ja lootusrikast 2021. aastat!

    Eesti Üürnike Liit soovib oma liikmetele, toetajatele ja sõpradele tugevat tervist, head aastavahetust ja lootusrikast 2021. aastat!

     

    Eesti Üürnike Liidu aastavahetustervitus Postimehes 21.12.2020

    Eesti Üürnike Liidu pühadetervitus Õhtulehes  22.12.2020

     

  • Tuleviku juured on minevikus

    Tuleviku juured on minevikus

     

    Thea Grepp,

    Eesti Üürnike Liidu juhatuse liige

     

    Reformide ja erastamise algusest täitub varsti 30 aastat, kuid sundüürnikele pole ikka veel kompenseeritud tekitatud materiaalne ja moraalne kahju. Nüüd nimetatakse meid küll rahandusministeeriumi paberites “reformide käigus ebaõiglaselt koheldud elanikkonna grupiks”. Sellega tunnistab riik tekitatud ebaõiglust, ülekohut, mille osaliseks said need üürnikud, kellelt justiitsvägivallaga võeti võimalus erastada üldistel soodustingimustel oma kasutatav eluruum.

     

    Erastamise läbiviimist sellisel viisil nagu seda toona tehti, ei luba Eesti Vabariigi seadused. See on vastuolus nii Eesti Vabariigi põhiseadusega, mis nõuab inimeste võrdset kohtlemist, kui ka Omandireformi aluste seadusega (ORAS), mille § 2 lg 2 ei luba tekitada uut ülekohut. Seadused on aga täitmiseks kõigile ja seaduse kaitse peab olema ka tagatud kõigile. Vähemalt euroopalikus õigusriigi tähenduses. Kuid praeguses olukorras seaduste kaitse ei laiene sundüürnikele ja see on lubamatu.

     

    Sundüürnikelt kodude võtmist nimetatakse tihti küüditamiseks, aga see ei olnud küüditamine. Küüditamine on inimese sunniviisiline viimine uude elukohta. Meid,  sundüürnikke, ei viidud kuskile ja mingit uut elukohta meile ei antud. See, mis tegelikult toimus, oli ja on pogromm ühe osa Eesti elanike suhtes. Pogromm on inimeste kodudest väljaajamine vaenu ja vihaga. Paljud kindlasti mäletavad neid vihakõnesid, mis pidid õigustama inimestelt kodude võtmist. Näiteks oli siis üks valjuhäälne kõneleja Trivimi Velliste.

     

    Sundüürnikud on poliitiliste repressioonide ohvrid. Meid pandi nagu hüvitama Teise maailmasõja kahjusid, aga meie pole ju süüdi ei sõja puhkemises ega selle tagajärgedes. Nii pogrommid kui inimestelt kodude võtmine on aegumatud kuriteod. Selleks, et tunnistada reformide käigus tehtud kuritegu, on vaja poliitilist otsust. Just seda poliitilist vägivalda oma rahva kallal pole tänaseni julgenud ükski valitsus tunnistada. Vaid Keskerakond on kestvalt tunnistanud seda ebaõiglust ja ülekohut ning kinnitanud ka vajadust seda heastada.

     

    Selleks, et sundüürnike probleemilt tähelepanu kõrvale juhtida, hakatakse rääkima hoopis Siberisse küüditatutele tekitatud kahjudest. Nii Siberisse küüditatud kui ka sundüürnikud on tõepoolest mõlemad poliitiliste repressioonide ohvrid, kuid neile tekitatud kahju tuleb siiski vaadelda eraldi ja kahjunõue tuleb esitada kahju tekitanud riigile. Seepärast nõuavadki sundüürnikud nendele tekitatud kahjude hüvitamist Eesti Vabariigilt.

     

    Sundüürnikud kogusid üle viie tuhande allkirja, mis esitati 2016. aastal Riigikogule. Selle tulemusena moodustati küll Omandireformi Valitsuskomisjon, aga sundüürnike olukord on siiani endine. Kuna sundüürnikud oma kodusid tagasi ei saa, sest õigusriigis on mõeldamatu, et saaks kellelegi tagasi anda eilset või viiekümne aasta tagust vara füüsiliselt, siis tuleb tekitatud materiaalne ja moraalne kahju kompenseerida majanduslike meetmetega, sh rahaliselt.

     

    Materiaalse kahju aluseks saab olla äravõetud korteri väärtus praegustes hindades. Lahendamata see olukord ei tohi jääda. Ja mitte vaid sundüürnike pärast! Sest kui üks kord võis inimesi ilma kohtuotsuseta kodudest välja ajada, siis miks ei või seda teha ka tulevikus uuesti ja korduvalt. Eestimaal poleks enam kellelgi kindlust, et tema kodu on ikka tema kodu. Rahvusvaheliste õigusnormide järgi on inimestelt kodu võtmine genotsiid ja see on aegumatu kuritegu. Küüditamiste aastapäevade mälestusmiitingutel öeldakse alati, et see ei tohi enam kunagi korduda, aga keegi ei mõtle selle peale, et see on juba kordunud. Ainult et 1990.-ndatel aastatel polnud represseerijateks okupatsioonivõimu esindajad, vaid meie oma Eesti poliitikud ja võimukandjad. Seepärast peavad meie tänased poliitikud ka selle probleemi lahendama ehk

    täpsemalt – tunnistama avalikult tehtud vigu ja vabandama ning heastama nii moraalse kui otsesed ainelised kahjud reformide käigus ebaõiglaselt koheldud inimestele.

     

    Tuleviku juured on minevikus ja nagu kirjutas sotsioloog Andrus Saar vabariigi presidendi akadeemilise nõukogu toimetistes „Eesti edu hind“ (Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005, lk 70): „Kui  hoolimatus teatud elanikkonnagruppide suhtes muutub riiklikuks poliitikaks, siis õige pea saab mööda eduraportite aeg. Inimeste mured ei ole võetud tuulest ning tuul neid lihtsalt ära ei puhu. Miski ei muutu enne, kui võim ei teadvusta murede põhjusi ning ei hakka väärtustama iga inimest ja tema probleeme.“

     

    https://epl.delfi.ee/artikkel/91898191/mis-saab-homme-thea-grepp-oiglane-eesti-heastaks-sunduurnikele-tehtud-ulekohtu?

     

    Eesti Üürnike Liidu märkus: Siin esitatu on Thea Greppi (autor) ja Vello Rekkaro (toimetaja) originaaltekst. Artikkel saadetud novembris 2020 Eesti Päevalehele, ilmus lühendatuna Delfis 7.detsembril 2020 ja Eesti Päevalehe paberkandjas 8.detsembril 2020. Delfis ja EPL paberkandjas olid erinevad pealkirjad.

      

     

     

  • KLAARIMAD ARVED: Seadusemuudatus kaitseb üürnikku ootamatu hinnatõusu eest

    Üürnike liit soovitab:

    Ajaleht Pealinn: „Klaarimad arved: seadusemuudatus kaitseb üürnikku ootamatu hinnatõusu eest“

    Autor Virkko Lepassalu, 7. detsember 2020

    Seadusemuudatus kaitseb üürnikku ootamatu üüritõusu eest. Samas kui Kui üürniku lapsed on näiteks tapeedi ära sodinud, peab üürnik väljakolimisel selle ära vahetama. 

    Sellised võlaõigusseaduse muudatused peaksid jõustuma jaanuaris. Praegu kipuvad üürileandjad tõrjuma just tülikamaid ehk laste ja lemmikloomadega üürnikke, sest kardavad kahjusid. Võlaõigusseaduse muudatuste eelnõu järgi võivad pooled kokku leppida, et üürnik kas parandab elamispinna kulumisjäljed ise või kannab remondikulu. Mõistagi ei saa seda nõuda enne, kui inimene on välja kolimas.

    Teisalt on püütud kaitsta ka üürnike huvisid. Eelnõus on küll lubatud omanikul üürnikult rikkumise eest leppetrahvi küsida, aga vaid väga mõõdukal määral. Ühe rikkumise, näiteks naabrite rahu häiriva peo eest saab trahvida kuni kümne protsendi ulatuses ühe kuu üürist. Eri rikkumiste puhul kokku mitte rohkem kui 20 protsenti ühe kuu üürist.

    Lisandub muidki muudatusi. Näiteks võimalus tõsta ühepoolselt üüri juhul, kui omanik hoonet soojustab ehk siis kannab maja energiasäästlikumaks muutmise kulusid.

    Nende muudatuste eesmärk on eelnõu autorite väitel lihtne: püüda elavdada üüriturgu. Justiitsminister Raivo Aegi sõnul püütakse ühelt poolt kaitsta üürileandjaid puuküürnike eest ja teisalt  üürnikke pahatahtlike üürile andjate eest. Kui suhted saavad selgemaks, tuleb loodetavasti turule rohkem üüripindu. Kuigi pakkumisi leidub turul justnagu palju ja seinast seina, jäävad tegelikus elus teatud üürnike grupid hätta.

    Üksikvanemad raskustes üürikodu leidmisega

    "Mul on kuulutus juba aasta aega üleval olnud, aga seni pole midagi leidnud," rääkis üksikisa Tõnu, kes otsib Kuldse Börsi kaudu ajutist elamiskohta Piritale. Ta on enda kinnisvara maha müünud ja tahab enne uue eluaseme ostu asja põhjalikult kaaluda. Kuna laps käib Pirital koolis, siis on eluaset vaja just sinna linnaossa. Praegu elab ta ajutiselt tuttava korteris, kuid ei taha külalislahkust pikalt tarvitada. "Need, mida pakutakse, on überhinnaga – 700 eurot," ütles Tõnu Pirita üürituru kohta. "Muidugi uued ja ilusad, aga minu jaoks liiga kallid pinnad."

    Kui tema ei leia korterit, sest tegemist on "kalli linnaosaga", siis meedias on aastaid räägitud, kuidas omanikud vahel tõrjuvad üksikemasid või lastega peresid. Õhtuleht kirjutas alles mõned nädalad tagasi üksikemast, kellele vahendaja oli teatanud, et kolm tuba 500 euro eest on "põhjakihi hind". Levinud on kahtlustus, et üksikema hakkab töötuks või haigeks jäädes kohe võlgu tekitama.

    Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta kinnitas 2017. aastal, et Eesti seadused ei luba keelduda üürimisest põhjendusega, et üürnikul on lapsed. Kui üürileandja tunnistab, et ta ei võta lastega üürnikke jutule, võib talle esitada diskrimineerimissüüdistuse. Teisalt pole teada ühtegi taolist ametlikku süüdistust. Kinnisvaramaaklerid väidavad omakorda, et omanikul on õigus valida, kellele ta korterit üürib.

    Praegu veel riigikogus asuva eelnõu üheks eesmärgiks ongi omanikele kindlustunnet juurde anda. Näiteks saab lepingupunktiga kahjustuste puhul üürnikult remonti nõuda. Teisalt on eelnõuga rahulolematust väljendanud mõlemad pooled: nii üürnike kui ka omanike esindajad. Viimaste arvates on tegemist küll sammuga õiges suunas, aga liiga lühikesega.

    "Mina oleksin näinud, et need muudatused oleksid veelgi põhjalikumad," ütles Eesti omanike keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna. "Trahvimise võimalus on väga ära piiratud. Kui puuküürnik välja ei koli, saad 10% leppetrahvi nõuda ühekordselt, mitte iga kuu. Ta maksab oma 30 eurot leppetrahvi ära ja kogu lugu."  

    Omanikud: õige lühike samm

    Lisaks võiks Pärna hinnangul üürilepingu, nagu kõikide teiste lepingute puhul olla lepinguvabadust oluliselt rohkem, ehkki pisut seda ju juurde tekib: "Üürnikule ja üürileandjale võiks võimaldada kokku leppida teatud asjades ka teisiti, kui seadus ette näeb. Ja kui nad ei lepi teisiti, siis kohaldub seadus."

    Pärna lisas, et seaduse jäikus omanike ja üürnike vahelistes suhetes pärineb aegadest, mil oli vaja kaitsta nn sundüürnikke omanike omavoli eest. Praeguseks on Pärna sõnul tänu Tallinna tublile tööle aga sundüürnikele eluasemed leitud. Seega võiks anda rohkem vabadust pooltele omavahel läbi rääkida ja lepingutes mitte nii kitsalt seadusest lähtuda. Lisaks oli omanike keskliit pannud ette luua Tallinna eeskujul kõigisse suurematesse, enam kui 25 000 elanikuga omavalitsusse üürikomisjonid.

    Pärna sõnul on muudatused siiski samm õiges suunas: "Kui nüüd kindlustunde suurenemise tõttu tuleb rohkem üüripindu turule, peaks ju ka hinnad langema."

    Eesti üürnike liidu tegevjuhi Urmi Reinde arvates pole aga omanikel põhjust kurta, sest Eesti seadused on niigi omanike suunas kaldu. Iga samm, mis omanike kaitseks lisaks ette võetakse, on tema sõnul taunimist väärt.

    Omanikud tegelevad liiakasuvõtmisega

    "Näiteks Saksamaal on nii paks üüriseadus nagu meie Eesti entsüklopeedia köide," kirjeldas Reinde. "Seal on fikseeritud iga nii üürniku kui ka omaniku hingetõmme. Ja see on pikkade aastatega välja töötatud, sest Saksamaa üürnike liit on vähemalt 110-aastane. Meil loomulikult on raske suurest riigist eeskuju võtta, meil käib kõik palju lihtsamalt. Me kõik oleme kuulnud mõistet puuküürnik, aga pole kuulnud mõistet piinajast või orjapidajast omanik. Mis on Eesti omanike põhiviga – kusjuures ma väga toetan omanikke ja olen ise omanik –, nad ei saa aru sellest, et üüripind pole enam tema oma. Ta on selle välja üürinud  koos oma õigustega, mis vaieldamatult kuuluvad üürnikele."

    Reinde sõnul ei saa enamik Eesti omanikest paraku aru, et näiteks 500 eurot kuus, mis üürnik maksab, ei ole tema kasum. "Üür ongi selleks, et sa kulutad enamuse summast korteri ülalpidamiseks," kasum saab olla 10-15% nagu igas muuski äris. Aga Eesti omanik kujutab ette, et tema kasum peab olema 100%."

    Reinde lisas, et olgu seadused millised iganes, lõpuks mängib ikkagi põhirolli omaniku ja üürniku omavaheline "keemia" ja vastastikune lugupidamine.

    "Muudatused lisavad kokkulepeteks kindlustunnet," märkis omakorda kinnisvaramaakler Margot-Helena Kasari. Tema sõnul võiksid üürnikud ja omanikud rohkem mõelda võimalusele üürisuhe kindlustuskompanii kaudu kindlustada. Näiteks pakutakse lahendusi, kus marginaalne osa üürisummast, 2,5% läheks kindlustusele, mis korvaks näiteks ootamatud õnnetusjuhtumid üüripinnal ja näiteks mitme kuu üürisumma juhul, kui üürnik peaks ootamatult töö kaotama või haigestuma.

    Võlaõigusseaduse muutmise seadus peaks riigikogus lõpphääletamisele minema 16. detsembril. Kui see vastu võetakse, siis jõustuks kusagil jaanuari keskpaigas.

    Võlaõigusseaduse muudatus: omanike ja üürnike suhted selgemaks

    Pooled saavad kokku leppida, et üürnik viib asja sisuliselt samaväärsesse seisundisse, nagu see oli, kui ta selle üürileandjalt sai.

    Üürniku kaitseks sätestatakse erakorralise ülesütlemise õigus juhuks, kui üürileandja poolt ühepoolselt tõstetud üür ei ole üürnikule subjektiivselt vastuvõetav, ning välistatakse sellisel juhul üüritõus kuni lepingu lõppemiseni.

    Seatakse sisse leppetrahvi võimalus, mida võib üürnikult korra rikkumise eest nõuda. Siiani pole trahve üürisuhetes lubatud. Teisalt ei saa aga trahvida rohkem kui kuni 10% ühe kuu üürist. Erinevate rikkumiste puhul kokku mitte rohkem kui 20% ühe kuu üürist.

    Lisaks tagatisrahale on pooltel võimalik leppida kokku ka teistes võimalikes tagatistes: käendus, garantiid vms.

    Eelnõu kohaselt on üürileandjal õigus leping üürniku makseviivituse tõttu üles öelda, kui viivitus on kestnud praeguse kolme kuu asemel kaks kuud.

    Üürnikke kaitstakse tagatisraha osas: üürileandja täite- või pankrotimenetluse korral ei tohi tagatisraha kallale minna. 

    Tallinna üürikomisjon võtab kohtutelt koormust vähemaks

    Tallinna üürikomisjoni juhi Heli Hellamaa sõnul jõuab nendeni aastas umbes sadakond avaldust: pooled on üürnike kaebusi omanike peale, ja vastupidi.

    "Omanikud kaebavad sageli selle üle, et üürileping on küll üles öeldud, aga eluruumist pole välja kolitud," kirjeldas Hellamaa. "Üürnike poolt nõutakse omanikelt aga peamisel tagatisraha tagastamist. Vaieldakse veel sageli lepingu ülesütlemise pärast. Suhted lähevad sassi sageli siis, kui leping on lõppenud, üürnik hakkab nõudma tagatisraha, aga siis hakkab omanik eluruumis kahjustusi või puudusi leidma. Sama aga neid ka ei fikseerita, ja sealt see vaidlus rullub üha edasi. Üürile andjad nõuavad ühesõnaga sageli ruumi üürile andmise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist."

    Üürikomisjon tegutseb omavalitsustest ainult Tallinnas: aastast 2004. Seda reguleerib üürivaidluse lahendamise seadus. Komisjon on kohtust kiirem viis üürivaidluste lahendamiseks. Selle otsuseid võib samas kohtus vaidlustada. Kui aga otsus on pooltele teatavaks tehtud ja seda pole vaidlustatud, siis läheb see kohtutäiturile täitmiseks. Kui avaldusi saadakse aastas sadakond, siis lahenditeni jõuab neid umbes 70-80. Vahel lepivad pooled lõpuks muidu kokku või jäävad dokumendid esitamata.

    http://www.pealinn.ee/tagid/koik/klaarimad-arved-seadusemuudatus-kaitseb-uurnikku-ootamatu-hinnatousu-n260833

     

     

     

     

     

  • Sundüürnike algatustest ja valitsuse tegevusest

    Üürnike Liidu liige HENN LEETNA kirjutas hiljuti internetikeskkonnas https://www.petitsioon.com  allpool toodud toetusavalduse, mida saab oma allkirjaga toetada aadressil:  

    loe edasi

  • Ekspertgrupp tegutseb: sundüürnike kirjalikule küsitlusele järgnes suuline arutelu

     

    Nagu augustis kirjutasime (vt tekst allpool, 7. august 2020), viis Vabariigi Valitsuse algatusel loodud (riigihaldusminister Jaak Aabi alluvuses) ja Tallinna ülikooli teadlastest koosnev ekspertide grupp...

    loe edasi

  • Sundüürnike ankeetküsitlusest

     

    Kaotatud kodud kaaned (2)-2.jpg

    Eesti Üürnike Liidu algatusel koostati aastail 2015–2016 kollektiivne pöördumine nõudega viia omandireform lõpule kooskõlas Euroopa õiguskorra ja Eesti Vabariigi põhiseadusega. Oma nõude toetuseks kogus liit 5146 allkirja ja esitas need koos pöördumisega...

    loe edasi

  • Õigusriigis nii ei tehta

     
     
     

    Helle Kalda, Tallinna linnavolikogu liige

    Kuna 13. juunil lisandus jälle üks aasta sundüürnike kui ebaõiglaselt koheldud elanike kannatuste aastakümnetesse – omandireformi aluste...

    loe edasi

  • Üürnike liit soovitab! Õhtuleht 2. juunil 2020:

    Üürnike liit soovitab! Õhtuleht 2. juunil 2020

     

    Üle 20 aasta on kestnud muusikaperekonna Sumerate võitlus oma kodu eest ja see võitlus on lõplikult kaotatud.

    Millal saabub Eesti õigusriik?

     

    https://elu.ohtuleht.ee/1003300/lepo-sumera-tutar-kadri-ann-isa-suri-teadmisega-et-ta-pere-jaab-koduta

     

    EÜL

     

     

     

  • Miks oli vaja nii palju kurja teha?

     

    20. mai 2020, Kesknädal

    Sundüürnike kannatustele pühendatud raamatutele lisandus eelmise aasta lõpus Heimar Lengi koostatud „Lõhutud elud. II. Eesti omandireformi sundüürnike lugu 1989-2019. Parandatud ja täiendatud trükk.“ Kogumiku lk 72-78 paikneb...

    loe edasi

  • Valitsus hüüab „Püsi kodus!“ – Kus peaksid püsima sundüürnikud?

    Valitsus hüüab „Püsi kodus!“ – Kus peaksid püsima sundüürnikud?

     

     

    Eesti Üürnike Liit soovitab vaadata ETV+ saadet Insight omandireformi jätkuvatest kataklüsmidest Eestis:

     

    https://www.err.ee/1093450/insight-uhe-lobudiku-elanike-ja-kiriku-vagikaikavedu-narva-joesuus

    Saatelõik kestab 22 min 34 sek.

     

    ERR-i venekeelne kanal ETV+ käsitles 21. mail saates Insight omandireformi teemat kõige valusamast küljest: seni lahenduseta püsinud sundüürnike kui ebaõiglaselt koheldud elanike grupi draamat Narva-Jõesuus.

    Saatelõigu autor on Artur Zahharov, kes käsitleb omandireformis ilma igasuguse riikliku kaitseta, sisuliselt lindpriideks jäetud Eesti inimeste ebainimlikke kannatusi tagastatud majas ja ametnike täielikku küündimatust olukorra lahendamisel.  

    EÜL tänab ERR-i ja ja reporter Artur Zahharovit teema professionaalse käsitluse ja eetrisse pääsu eest.

    Koroonakriisi taustal küsib üürnike liit omalt poolt: kui Vabariigi Valitsus koos meedikutega püstitas elanikkonna kaitseks loosungi „Püsi kodus!“, siis kus peaksid püsima sundüürnikud, kes Eesti Vabariigis seadusandluse ettekäändel kodudest välja aeti? Kas või needsamad Narva-Jõesuu inimesed? Üürnike Liit tuletab meelde, et ka tuhanded sundüürnikud on riigi maksumaksjad ja valijad.

    Teie EÜL

     

     

     

     

     

  • Repliik ebaõiglaselt koheldud elanike – sundüürnike – osas

     

    15. aprill 2020 Kesknädal

    Eesti Päevaleht avaldas Delfi ajakirjaniku Vahur Kooritsa mahuka materjali „Sundüürnikud nõuavad riigilt hüvitist“ (4.03.2020), kus leidsid kajastamist Eest Üürnike Liidu tegevjuhi Urmi Reinde ja...

    loe edasi

  • Sundüürnike kõnekoosolek (2019): ebaõiglaselt koheldud elanikkonna grupp

     

    AEG: 19. detsember 2019 kell 12.00 – 14.30.

    KOHT: Rahvusraamatukogu väike konverentsisaal.

    KES: Kui sama saal mahutab tavapäraselt 80 kuni maksimaalselt 100 inimest, siis registreerus ootamatult rohkem kui 250...

    loe edasi

Bänner