• Lõhutud elud II

    Lõhutud elud II

     

    kaaselud2UUSIM.jpg

    Eesti omandireformi sundüürnike lugu 1989–2019.  Koostaja Heimar Lenk

     

    Täiendatud ja parandatud trükk 2011. aastal Eesti Üürnike Liidu välja antud ja Tallinna linnavalitsuse toel ilmunud raamatust „Lõhutud elud“.

    2019. aastal ilmunud raamatut saab tasuta liidu kontoris Tallinnas, Sakala tn 23A

    esmaspäeviti / teisipäeviti kl 10-14 ja kolmapäeviti kl 15 - 17. 

    Telefonid 62 72 910 ; 53 08 31 91

     

    Tutvustuseks

    Eesti Üürnike Liit kirjastas aastail 2009 – 2016 kokku viis raamatut. Neist enim nõutud oligi „Lõhutud elud“. Viimasel ajal polnud seda enam võimalik saada, mistõttu otsustas MTÜ Eesti Üürnike Liit juhatus välja anda täiendatud kordustrüki, mis sai teoks tänu riigieelarvelisele tegevustoetusele ja mida esitleti 19. detsembril 2019 Rahvusraamatukogus.

    Veerand väljaandest sisaldab uuemaid tegevusi sundüürnike võitluses õiglase kompensatsiooni eest, peamiselt uudiseid aastaist 2016 – 2019, kui riigis muutus kaua kestnud sundüürnikele vaenulik Reformierakonna valitsus ja tööle asusid sotsiaalsema suunitlusega Keskerakonna, Isamaa ja SDE (2016-2019) ning Keskerakonna, Isamaa ning Konservatiivse Rahvaerakonna (2019) valitsused.

    Kui sageli süüdistatakse üürnike liitu ja sundüürnikesse mõistvalt suhtuvaid poliitikuid selles, et aktiviseerutakse üksnes valimiste eel, siis kogumik „Lõhutud elud II“ näitab kujukalt, kuidas käib võitlus iga sundüürnike kaitseks astutud sammu eest päev päevalt, aasta aastalt kogu aeg, nõudes kompensatsiooniõigust ebaõiglaselt ära võetud kodu eest ja moraalset kompensatsiooni kaotatud eluaastate, muserdatud tervise ja enneaegselt surnud lähedaste eest.

    „Lõhutud elud II“ tuletab meelde, et üks õigusriik ei saa rajada oma õnne ega tulevikku ebaprofessionaalse seadusandluse tõttu tekitatud õnnetute ja ebaõiglaselt koheldud kodanike, sh laste, kannatustele. Teisalt tõestab kogumik, et sundüürnikud kui Eestis enim ebaõiglaselt koheldud inimgrupp jätkab pea püsti võitlust oma õiguste eest, väärikalt nõudes riikliku ebaõigluse tunnistamist ja likvideerimist.

    Raamatus on 25 inimese isiklikud lood, kirja panduna mälestuste põhjal, kuidas nad täiesti seaduslikult sattusid elama tagastatud majadesse ja kuidas nad sealt omandireformi keerises persona non grata´deks osutusid.  Paralleele pole vaja kaugelt otisada – sarnaseid lugusid jutustasid meile loendamatud mälestused küüditamise aastaist.

    Kirjas on ka omandireformi mõjusid puudutavad punktid valitsuste koalitsioonilepingutes ning sundüürnike esindajate sihikindel töö kõikvõimalike komisjonide koosseisus ning erinevates aktsioonides. Suurima koorma on vedada võtnud idee autor ja koostaja, endine parlamendisaadik ja nüüd EÜL juhatuse liige Heimar Lenk; toimetas endine ajakirjanik ja nüüd üürnike liidu tegevjuht Urmi Reinde. Neid abistas loomulikult kogu sundüürnike liikumise aktiiv.

    Aitäh kõigile!

    Teie EÜL

     

  • Õigusriik ka sundüürnikele! Millal?

    Õigusriik ka sundüürnikele! Millal?

     

    Tuhanded sundüürnikud küsivad varsti juba 30 aastat, kui kaua kestab ebavõrdne kohtlemine ja ülekohus – kui ühed Eesti inimesed said enda elamispinna erastada tööaastate eest sisuliselt tasuta, siis enamik sundüürnikeks tehtud inimesi pole seda saanud.

     

    Tallinna linnapeana kirjutas Jüri Ratas juba tosin aastat tagasi (vt 21.02.2007 Delfi), et korterite otsustuskorras sundüürnikele erastamise puhul on tegemist omandireformi lõpuleviimisega lähtudes võrdse kohtlemise printsiibist. Praegune peaminister meenutas siis linnapeana: „Kuni 2002.aastani erastati Tallinnas kollaste kaartide eest üle 91 000 korteri, kokku üle 4,6 miljoni ruutmeetri elamispinda. Lähtudes korterite otsustuskorras erastamise vastaste loogikast kannatas riik seeläbi vähemalt 46 miljardit krooni kahju ja kas see kahju tuleks nende arvates 300 000 tallinlaselt (kes said erastada oma korterid üldistel soodustingimustel EVP-de eest) sisse nõuda? … Korterite otsustuskorras sundüürnikele müümise näol on tegemist omandireformi jätkuga. Aitame sellega tagastamisele läinud majades elavaid inimesi, kes ei saanud teistega võrdsetel alustel endale eluaset erastada.”

    Seega on Jüri Ratase õiglustunne on paigas. Ja ka praeguse valitsuskoalitsiooni töödokumentides seisab sundüürnike küsimuse lahendamise eesmärk sees. Kui 2017. – 2018. aastail töötas seni lahendamata teema kallal rahandusministeeriumi juures riigihaldusministri juhtimisel omandireformikomisjon, siis selle aasta kevadest kutsuti kokku teadlastest koosnev ekspertgrupp. Erik Terki juhtimisel hakkab see uurima omandireformi mõju ja ühiskonna hoiakuid.

    Linnapeana jätkas Ratas eelpool tsiteeritud Delfi loos: „Omandireformi seadus paneb läbiviimise kohustuse kohalikule omavalitsusele. Tallinna linnavalitsus on seadnud eesmärgiks lahendada sundüürnike probleem kui üks osa omandireformist. Loodame sellega lähima paari aastaga toime tulla. Selle saavutamiseks käivitasime 2002. aastal munitsipaalkorterite ehitamise programmi, seda eesmärki täidab ka korterite otsustuskorras müük.”

    Munitsipaalkorterite ehitamine sundüürnikele on nüüdseks Tallinnas tõepoolest lõppenud, nagu peaaegu pole ka neid omandireformi ohvreid, kes munitsipaalkorterit vajaksid. Kuid kui Tallinnas sai munitsipaalkorteri umbes 3500 sundüürnike peret (kusjuures nendegi oma kodu mure püsib ikka lahenduseta!), siis üle Eesti oli kokku umbes 70 000 inimest, kelle jaoks küsimus kodust sunniviisil ja kompensatsioonita lahkumisest on akuutne tänini. Sundüürnike lootus ülekohtu heastamisele püsib – kompensatsioon äravõetud kodu eest tõestaks, et õigusriik kehtib.

    19. detsembril kell 12 – 14 korraldab Eesti Üürnike Liit (EÜL) oma tegevuse 25. aastapäeval rahvusraamatukogus kõnekoosoleku, kuhu kõik on teretulnud.

    Urmi Reinde

    EÜL tegevjuht

     

    kesklinn.jpg

    Pildil: Aastail 2015 – 2016 kogus üürnike liit 5000 allkirja, et sundüürnikud saaksid kompensatsiooni äravõetud kodu eest; allkirjad andsid riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle Helle Kalda, Marika Tuus-Laul ja Peeter Tedre.

     

    Ilmunud Tallinna ajalehes „Kesklinna Sõnumid“ 11. detsembril 2019

     

     

     

  • Millal sünnib õigusriik ka sundüürnike jaoks?

    Millal sünnib õigusriik ka sundüürnike jaoks?

     

    Endel Ploom

    Õigusteadlane

    Lõpuks tuleb otsustada, kas sundüürnikele tekitatud kahju hüvitatakse, või siis avalikult tunnistada, et ülekohut ei kavatsetagi hüvitada ning juhtunu lihtsalt vaikitakse maha.

    Varsti tekib vajadus tähistada ühe olulisema akti – omandireformi aluste seaduse (ORAS) – sünni ümmargust aastapäeva. Möödub ju 13. juunil 2021 juba 30 aastat selle seaduse vastuvõtmisest.

    Pole võimalik üle hinnata ORAS-e tähtsust meie riigis elu ümberkorraldamiseks ja meie arengus üldse. Ta püstitas ka eesmärgi õigusvastaselt võõrandatud vara endistele omanikele või nende õigusjärglastele tagastada või kompenseerida. Samas kehtestas seadus nõude, et tagastamisprotsess ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut. Õilsamaid eesmärke ei saagi üks seadus õiguslikul reguleerimisel sätestada ja paremini  ei saagi seda sõnades väljendada. Au ja kiitus selle eest meie seadusandlikule võimule ja lähenevat aastapäeva tuleks vähemalt ära märkida. Nii käituks õigusriik.

    Seadusandliku võimu kategooriline nõue, et varade tagastamisel ei tohi tekitada uut ülekohut, ei tähendanud täitevvõimule paraku midagi. Võim lähtus seisukohast, et seadus seaduseks, aga meie teeme nii, nagu meie tahame! Täitevvõim ignoreeris seadusandliku võimu nõuet ning rikkus otseselt ja räigelt seadust. Ja tulemuseks oli, et Eesti Vabariigi valitsused lõid ja viisid ellu ülekohtu paljude inimeste suhtes.

    Tagastatavates ruumides elanud seaduslike üürnike arvuks on nimetatud ligikaudu 70 000  inimest. Samas märgitakse, et neist juba ligi 12 000 on surnud.

    Kuidas sai ülekohus juhtuda?

    Kuidas täitevvõim lihtsalt vilistas seadusandja keelule ja pani toime seadusvastase ülekohtu peaaegu iga kümnenda oma kodaniku suhtes? Sissesõitnuid uutes linnaosades ja uutes majades see ju ei puudutanud… Kuidas sai toimuda nii, et seadusandja ei ole nüüd juba aastakümnete jooksul reageerinud julmale seaduserikkumisele ja massilisele ülekohtule riigialamate suhtes?

    Ei mäleta, et ükski opositsioon ega selle esindaja oleks kas või arupärimisegi esitanud valitsusele sellise seadusrikkumise peatamiseks. Kõik meie erakonnad on olnud kord valitsuses, kord opositsioonis, kuid vaikiv nõusolek seadusvastase ülekohtuga on ilmne nende kõigi puhul.

    Õigusriigis niimoodi toimetada ei saa. Ja tundub, et me isegi ei liigu enam õigusriigi suunas, vaid võtame omaks haldusriigile omaseid jooni.

    Sundüürnike probleemi on põhjalikult arutatud mitmel teaduskonverentsil ja loendamatutel nõupidamistel. Seal kõlanud arvamused ja ettepanekud on avaldatud ligi kümnes raamatus. Koostatud ja Riigikogule esitatud on isegi seaduseelnõu projekt, mille nimi on „Omandireformi läbiviimisel tekkinud kahju hüvitamise seadus“.

    Õiglane riik kõigile

    Järelikult oleme jõudnud seisu, kus vastutavatel institutsioonidel tuleb lõpuks otsustada, kas täitevvõimu tekitatud kahju hüvitatakse –, või siis avalikult tunnistada, et ülekohut ei kavatsetagi hüvitada, ning see õigusriikide ja rahvusvahelise üldsuse ees lihtsalt maha vaikida.

    Loodan siiski, et meie poliitikud, eriti aga uustulnukad poliitikas võtavad sundüürnike tekitamise skandaalse ja dramaatilise probleemi konkreetsele lahendamisele ja valitsuserakonnad teevad seda konstruktiivselt. Siis saame siiralt, puhta ja õiglase hingega läheneda ka ORAS-e 30. aastapäevale. Kellelgi ei saa ju selle vastu midagi olla, et hüüdlause „Õiglane riik kõigile!“ tähendab ka tõepoolest seda, mida ta ütleb – kõigile, sh ka sundüürnikele.

    Lõpetuseks esitan kaasrepresseeritutele jt asjahuvilistele kutse tulla Üürnike Liidu kõnekoosolekule  „Õigusriik ka sundüürnikele!“, mis toimub neljapäeval, 19. detsembril kella 12 – 14 Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis (Tallinn, Tõnismägi 2).

    Päevakorras on üürnike liidu 25 aastat, sundüürnike teema riigikogus, kas ja millal sünnib õigusriik ka sundüürnikele, baltisaksa vara küsimus Eestis, omandireformi valukohad valitsuse dokumentides ning raamatu „Lõhutud elud II“ esitlus.

    Sõna võtavad riigikogu ja Tallinna volikogu liikmed, spetsialistid ja EÜL juhatuse liikmed. Info üürnike liidust tel 53083191,  est.tenants@neti.ee ;  www.kodueest.ee

    Artikkel Endel Ploom Pealinn2019.jpg

    Ilmunud Pealinnas 2. detsembril 2019

     

Bänner