• Õigusriigis nii ei tehta

    Õigusriigis nii ei tehta

     
     
     

    Helle Kalda, Tallinna linnavolikogu liige

    Kuna 13. juunil lisandus jälle üks aasta sundüürnike kui ebaõiglaselt koheldud elanike kannatuste aastakümnetesse – omandireformi aluste seadus (ORAS) võeti vastu 13. juunil 1991, siis keskendun kõige olulisemale.

    Rahvusraamatukogus toimus eelmise aasta lõpul esinduslik sundüürnike koosolek, mille korraldas Eesti Üürnike Liit. Pikemate sõnavõttudega esinesid seal peaminister Jüri Ratas, riigihaldusminister Jaak Aab, õigusajaloolane Peeter Järvelaid, õigusteadlane Endel Ploom, Riigikogu ja Tallinna volikogu liige Marika Tuus-Laul; koosolekut juhatasid ja esinesid pikemate selgitustega EÜL tegevjuht Urmi Reinde ja juhatuse liige Heimar Lenk ning vene keeles jagas kommentaare Irina Kostromina.  http://www.kodueest.ee/

    Peeter Järvelaid, kui valitsuse korraldusel tööle rakendatud teadlastest koosneva ekspertgrupi liige tõi esile omandireformi aluste seaduse eesmärgina sõnastatud punkti, kus öeldi, et ebaõigluse likvideerimisel ei tohi luua uut ebaõiglust. „Seda kuulutas Eesti riik, keda me usume, kelle kodanikud me oleme, ja see on see võtmekoht täna,“ lubas ta rahvast täis saali ees. Nimelt registreerus osalema üle 240 inimese, kuid esialgu oli istekohti vaid 80.

    Tartu ülikooli õigusteaduskonna emeriitdotsent Endel Ploom juhtis tähelepanu asjaolule, et: „Meil on saanud sõnakõlksuks „õigusriik“. Hiljuti justiitsminister (toona Urmas Reinsalu) tundis muret, et meie „õigusriigi“ maine kannatab. See, mida ei ole veel olemas, selle maine ju kannatada ei saa! … On haldusriik – meil on oht sinna sattuda õigusriigi asemel. Kui meie parlament võtab vastu seaduse, omandireformi aluste seaduse, kus ütleb sõnaselgelt ja kategooriliselt – ei tohi kaasa tuua uut ülekohut, siis mis teeb meie täitevorganite süsteem? Vilistavad sellele seadusele ja põhjustatakse kahju vähemalt 70 000 kui mitte 100 000 meie riigi kodanikule,“ tõdes õigusteadlane.

    Praegune kolleeg Tallinna volikogus ja kauaaegne kaasvõitleja Riigikogus Marika Tuus-Laul avaldas lootust, et „Tallinna ülikooli teadlaste pinnal koostatud ekspertgrupp … esineb nüüd kui otseselt heastamisega tegelev komisjon, kes tõesti saab veel kord need uuringud ametlikult teha.“ Siinkohal viitab esineja EÜL poolt aastate jooksul korraldatud rakendusteaduslikele konverentsidele ja välja antud raamatutele: 2009. aastal Jaan Õmblus „Kaotatud kodud“, 2011. aastal Heimar Lenk „Lõhutud elud“, 2012. aastal kogumik „Kodu ja õiglus“, 2016. aastal kogumik „Kodu ja õigusriik“ ning 2019. aastal Heimar Lenk „Lõhutud elud II“.

    Nõuame kompensatsiooni

    Tuginedes Riigikogu stenogrammidele on võimalik jälgida omandireformi õigelt rajalt hälbimise käiku. Toompeal aruteludes osalenud Ülo Uluotsa hinnang pärast omandireformi aluste seaduse vastuvõtmist parlamendis 13. juunil 1991 oli: „Me rikkusime ära ilusa asja ja vajaliku seaduse.“ (Rahva Hääl, 11.07.1991)

    Omanike Keskliidu volikogu esimees akadeemik Anto Raukas meenutas seoses haldusreformiga, et omandireform meil äpardus ja muretses, kas selle reformiga läheb paremini? „Omandireform lähtus õigest ja õilsast eesmärgist – tagastada õigusjärgsetele omanikele okupatsioonivõimude ebaseaduslikult võõrandatud vara ja luua eeldused riigi majanduse kiireks arenguks. Need õilsad eesmärgid aga ei realiseerunud ja sellel ebaõnnestumisel on konkreetsed süüdlased. Reformi käivitamine ja elluviimine näitas Eesti juhtpoliitikute, juristide ja Riigikogu liikmete vaimuvaesust ja piiratust, sest olulisi suuniseid ei osatud korralikult mõtestada ja sõnastada.“ (SL Õhuleht, 15. juuli 2016)

    Loodame, et seekord suunab meid rohkem teadus kui ahnus ja aasta lõpul annavad ekspertgrupi teadlased tuginedes kaasaegsetele teadmistele oma hinnangu omandireformis toimunud varade erastamisele, sealhulgas nn tagastamise vormis, mis tõigi kaasa sundüürnike kui ebaõiglaselt koheldud sotsiaalse grupi tekkimise. Õigusriiki soovime ju kõik! Iseseisvuse taastamise eufoorias alustatud omandireform tuleb lõpule viia kooskõlas Euroopa õiguskorra ja Eesti põhiseadusega. Sundüürnikud nõuavad kompensatsiooni neile tehtud ülekohtu eest. Meie kultuuriruumis on see õiglus, mis taastaks nende inimeste jaoks koduõiguse mõiste oma kodumaal. Selle võimaluse peab leidma Riigikogu.

     

    Helle Kalda, Tallinna linnavolikogu liige

    Tekst ilmus ajalehes Kesknädal 4. juulil 2020 

    http://kesknadal.ee/2020/07/04/oigusriigis-nii-ei-tehta/

     

     

     

  • Üürnike liit soovitab! Õhtuleht 2. juunil 2020:

    Üürnike liit soovitab! Õhtuleht 2. juunil 2020

     

    Üle 20 aasta on kestnud muusikaperekonna Sumerate võitlus oma kodu eest ja see võitlus on lõplikult kaotatud.

    Millal saabub Eesti õigusriik?

     

    https://elu.ohtuleht.ee/1003300/lepo-sumera-tutar-kadri-ann-isa-suri-teadmisega-et-ta-pere-jaab-koduta

     

    EÜL

     

     

     

  • Miks oli vaja nii palju kurja teha?

     

    20. mai 2020, Kesknädal

    Sundüürnike kannatustele pühendatud raamatutele lisandus eelmise aasta lõpus Heimar Lengi koostatud „Lõhutud elud. II. Eesti omandireformi sundüürnike lugu 1989-2019. Parandatud ja täiendatud trükk.“ Kogumiku lk 72-78 paikneb...

    loe edasi

  • Valitsus hüüab „Püsi kodus!“ – Kus peaksid püsima sundüürnikud?

    Valitsus hüüab „Püsi kodus!“ – Kus peaksid püsima sundüürnikud?

     

     

    Eesti Üürnike Liit soovitab vaadata ETV+ saadet Insight omandireformi jätkuvatest kataklüsmidest Eestis:

     

    https://www.err.ee/1093450/insight-uhe-lobudiku-elanike-ja-kiriku-vagikaikavedu-narva-joesuus

    Saatelõik kestab 22 min 34 sek.

     

    ERR-i venekeelne kanal ETV+ käsitles 21. mail saates Insight omandireformi teemat kõige valusamast küljest: seni lahenduseta püsinud sundüürnike kui ebaõiglaselt koheldud elanike grupi draamat Narva-Jõesuus.

    Saatelõigu autor on Artur Zahharov, kes käsitleb omandireformis ilma igasuguse riikliku kaitseta, sisuliselt lindpriideks jäetud Eesti inimeste ebainimlikke kannatusi tagastatud majas ja ametnike täielikku küündimatust olukorra lahendamisel.  

    EÜL tänab ERR-i ja ja reporter Artur Zahharovit teema professionaalse käsitluse ja eetrisse pääsu eest.

    Koroonakriisi taustal küsib üürnike liit omalt poolt: kui Vabariigi Valitsus koos meedikutega püstitas elanikkonna kaitseks loosungi „Püsi kodus!“, siis kus peaksid püsima sundüürnikud, kes Eesti Vabariigis seadusandluse ettekäändel kodudest välja aeti? Kas või needsamad Narva-Jõesuu inimesed? Üürnike Liit tuletab meelde, et ka tuhanded sundüürnikud on riigi maksumaksjad ja valijad.

    Teie EÜL

     

     

     

     

     

  • Repliik ebaõiglaselt koheldud elanike – sundüürnike – osas

     

    15. aprill 2020 Kesknädal

    Eesti Päevaleht avaldas Delfi ajakirjaniku Vahur Kooritsa mahuka materjali „Sundüürnikud nõuavad riigilt hüvitist“ (4.03.2020), kus leidsid kajastamist Eest Üürnike Liidu tegevjuhi Urmi Reinde ja...

    loe edasi

  • Üürnike Liit taasavab uksed vastuvõttudeks 18. mail.

     

    Üürnike Liit taasavab uksed vastuvõttudeks 18. mail.

     

     

     

  • Sundüürnike kõnekoosolek (2019): ebaõiglaselt koheldud elanikkonna grupp

     

    AEG: 19. detsember 2019 kell 12.00 – 14.30.

    KOHT: Rahvusraamatukogu väike konverentsisaal.

    KES: Kui sama saal mahutab tavapäraselt 80 kuni maksimaalselt 100 inimest, siis registreerus ootamatult rohkem kui 250...

    loe edasi

  • Erakorraline teadeanne aprill

     

     

    Erakorraline teadaanne!

     

    Eesti Üürnike Liidu vastuvõtt suletud üleriigilise eriolukorra lõpuni.

    Jätkame nõustamist esmaspäevast neljapäevani

    telefonil 53 08 31 91 ja meiliaadressil est.tenants@neti.ee

    Vt ka koduleht www.kodueest.ee

     

    Palju tervist kõigile, kohtumiseni!

     

     

     

  • Suri Eesti Üürnike Liidu kauaaegne tegevjuht Peeter Tedre

    Suri Eesti Üürnike Liidu kauaaegne tegevjuht Peeter Tedre

     

    peeter tedre.jpg

     

    18. märtsil 2020 lahkus meie seast 79. eluaastal Peeter Tedre, kes on üürnike liikumisega Eestis seotud alates 1993. aastast, kui Pärnus kutsuti tema algatusel kokku esimene üürnike ühendus. 1994. aasta 16. aprillil, kui Tallinnas Ametiühingute Majas loodi Eesti Üürnike Ühenduste Liit, oli ta taas üks selle organisatsiooni algatajaid. Tänaseks on üürnike üleriigilisest liikumisest välja kasvanud rohkem kui 25aastane Eesti Üürnike Liit.

    Pikki aastaid oli Peeter Tedre Eesti Üürnike Liidu tegevjuht ja juhatuse liige. Paljuski tänu temale on Eesti Üürnike Liit täna veel alles – temalt on nõudnud palju jõudu, eriti hingejõudu see, et meie liit oleks praegugi tugev ja teovõimeline.

    Peeter Tedre armastas ikka öelda, et üürnike liidu esmane tugevus on selles, et me ei ole lasknud unustada, mis 1990ndatel läbi viidud omandireformis eesti kodudega toimus, kui palju inimesi õnnetuks tehti ja kodudest ilma jäeti. Ka sõna „sundüürnik“ eesti keelde toomise au kuulub Peeter Tedrele – need on inimesed, keda sunniti oma kodust lahkuma poliitilise reformi käigus.

    Ka pidas Peeter Tedre vajalikuks rõhutada, et üürnike liit peab koos töötama nende inimestega, kes meil on, sest teistsuguseid inimesi meil ei ole kuskilt võtta. „Igal inimesel on oma vead ja oma tugevused. Meie peame lähtuma nende tugevustest,“ ütles Tedre.

    Üürnike Liitu ei ole märkimisväärselt toetanud erinevad valitsused, ei rahvuslik ega rahvusvaheline kapital ega peavoolumeedia, nagu näiteks omanike liitu. Kuid sundüürnike liikumist on elus hoidnud eestlaste armastus oma kodu ja oma maa vastu, ausus ja õiglustunne ning usk Eestimaa tulevikku. Kõike seda kajastas eelkõige Peeter Tedre pikaajaline ja sisukas töö üürnike liidu juhtimisel. Viimse hetkeni oli tema jaoks oluline kõik see, mida ta sai teha sundüürnike heaks.

    Olles ise oma Pärnu kodust koos perega välja tõstetud, ei kaotanud Peeter Tedre lootust, et ühel päeval süttib õigluse tuluke kusagil ka nende Eesti perede jaoks, kes Eesti Vabariigi tulles pidid ohverdama oma kodud. Sellele võitlusele tõe ja õiguse eest pühendas ta oma pika ja imetlusväärse elu.

    Aitäh Sulle, Peeter!

    Langetame pea,

    Eesti Üürnike Liidu juhatus Thea Grepp, Heimar Lenk, Urmi Reinde

    18. märtsil 2020

     

     

Bänner