Peeter Tedre. Kokkuvõte Eesti Üürnike Liidu tegevusest.
22.09.2009
Sõnavõtt konverentsil "Omandireformi okkaline rada" Rahvusraamatukogu Konverentsikeskuses 22.sept. 2009.

Peeter Tedre

EÜL-i juhatuse liige
 

Täna on selle aasta viimane suvepäev. Öösel 0:18 algab sügis. Kui väike algatusrühm 1993nda aasta suvel hakkas Pärnus organiseerima Eesti esimest üürnike ühendust, olin ma 52. aastane. Nii on aeg läinud.
 

Mida üürnike ühendused on nende aastate jooksul ära teinud? Põhiline, me oleme suutnud olla, nö orbiidis, survegrupp, kes pole lasknud riigil meie olemasolu ära unustada.
 

Mis on vahepeal muutunud? Ega suurt ei olegi. Vast ainult see, et Tallinna linn on suutnud iseseisvalt lahendada nende sundüürnike eluasemeprobleemi, kes end õigeaegselt registreerisid. Samas näiteks väikeses Võru linnas ootab ligi sada sundüürniku peret oma korteriprobleemile lahendust.
 

Iga otsuse, ka omandireformi seaduse vastuvõtmisega kaasneb vastutus. Me oleme seisnud külg külje kõrval, unistanud, võidelnud ja ehitanud oma Eestit, kus kõigil siin elavatel inimestel peaks olema hea ja turvaline elada, kus inimesed oleksid seaduste ees võrdsed, kus valitseks kodurahu, kuid Eesti riik ei ole isegi vabandanud arvestuslikult sajatuhande oma kodaniku ees, kes olid ja on sunnitud omandireformi käigus oma kodu maha jätma.
 

Tänasest majanduskriisist võib meid välja tuua vaid tugev ja ühise eesmärgi nimel pingutav ühiskond. Meie ühiskond ei ole ühtne ja tugev enne, kui on kõrvaldatud omandireformi poolt meie inimeste vahele löödud lõhed ja külvatud vastuolud.
 

Kelleltki võeti kodud ja kellelegi tehti kingitusi – lihtsalt viisil, mis tundus olevat hetkel sobiv võimulolijatele. Harvad ei olnud juhud, kui mõni seadus võeti vastu üksnes mõne tipppoliitiku sugulase või tuttava tarvis.
 

Eesti ühiskond on sellist olukorda talunud pikka aega ja edasi nii ei saa. Et Eesti saaks minna edasi, selleks tuleb kodukaotajatele anda tagasi kodud, kannatanutele maksta kompensatsioonid ning vastutusele võtta enda kasuks võimupositsioonidel manipuleerinud inimesed. Kui selleks on olemas poliitiline tahe ja selle nimel ollakse valmis muutma seaduseid, siis on see kõik saavutatav. See tee on raske, kuid Eesti tuleviku seisukohalt ainuvõimalik.
 

Tänan.

Bänner