Sundüürnikud nõuavad riigilt hüvitist - Urmi Reinde intervjuu Eesti Päevalehele
04.03.2020
Aastaid Keskerakonda valinud sundüürnikud ootavad, et partei täidaks oma lubadused. Lühidalt refereeritud väljaandest Eesti Päevaleht, 4. märts 2020, Vahur Koorits

 

 

 
 artikkel Delfi-EPL 4.03.2020 Koorits.jpg

 

Eesti Päevalehe ajakirjanik Vahur Koorits vestles üürnike liidu tegevjuhi Urmi Reinde ja vanemnõunik Vello Rekkaroga, samuti Keskerakonna ministri Jaak Aabi ja Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederiga.

Sundüürnike huve esindava Eesti üürnike liidu tegevjuht Urmi Reinde vastas küsimusele, mis saab siis, kui juba mitu kümnendit oodanud sundüürnikelt ei palutagi vabandust ega maksta neile hüvitist:

„Siis ei juhtu midagi, sureme lihtsalt ära. Küüditatud surid ka. /…/ 1980-ndate lõpus palus Nõukogude võim küüditatute ees vabandust. 1960. aastatel kompenseeris Nõukogude võim küüditatute vara. /…/ Küüditatud oleme kõik üle kullanud. Ma ei vaidlusta seda. Maksan küüditatule pensionilisa, olles ise kodust välja tõstetud. Siis ei ole see meie riik. Miks olla lojaalne riigile, mis on inimesed koos perega kodust välja tõstnud.“

Vahur Koorits kirjutab, et sundüürnikud on aastaid olnud Keskerakonna ustavamaid valijarühmi: „Konflikti olemus on lihtne. Kes juhtus 1991. aastal elama Mustamäel, sai erastada korteri, mille väärtus on praeguseks kümneid tuhandeid eurosid. Kes juhtus elama tagastatud majas, ei saanud oma kodu erastada ja temal sellist vara polegi. Eluaseme erastamise võimalusest ilmajäämine nörritab endiselt kunagisi sundüürnikke, aga ka nende lapsi ja lapselapsi –  nad ei päri tulevikus kinnisvara või pole neil midagi lisatagatiseks panna, et kodulaenu võtta.“

Ajaleht, meenutab, et sundüürnikud on aastaid nõudnud hüvitist ja Keskerakond on saanud nende hääli, lubades sundüürnikke aidata. Vello Rekkaro ei nõustu, et Keskerakond kasutab sundüürnikke ära. „Keskerakond on meie jaoks vahend,“ Rekkaro.

Koorits jõuab järeldusele, et Keskerakond on mitmendat aastat võimul, aga sundüürnike seisukohast arengut ei paista: „Riik küll muudkui uurib ja puurib sundüürnike teemat, aga Keskerakonna poliitikute suust sõna „hüvitis“ enam ei kosta. Reinde nentis, et nende kontoris käivad sundüürnikud on rahutud ja küsivad, kas on enam mõtet Keskerakonda toetada.“

Ajaleht selgitab, et Reinde on ka ise endine sundüürnik, ja Kesknädalas töötanud Reinde läks Edgar Savisaare mahavõtmise ajal Jüri Ratase meeskonnaga nii kõvasti tülli, et ta visati erakonnast välja. „Ometi on temast iroonilisel kombel saanud üks Keskerakonna suurimaid propagandiste rahulolematute sundüürnike seas, ütleb Reinde Kooritsale ja lisab: „Ütlen neile, et nad võivad ju teiste poolt hääletada, aga ärgu siis küsigu Keskerakonnalt toetust.“ Sundüürnike mure ei huvita Reinde hinnangul ühtegi teist parteid peale Keskerakonna.

Riigihaldusminister Jaak Aab kinnitab Kooritsale, et riik tellinud uuringu, mis peaks hindama, kas kedagi on ebavõrdselt koheldud ja kas tal on alust kompensatsiooni saada, uuring peaks valmima aasta lõpus.

Eesti Päevaleht: „Reinde sõnul soovivad sundüürnikud, et neilt palutaks vabandust ja neile antaks õiglast hüvitist kunagise korteri praeguses turuväärtuses. Hüvitise vormi kohta on sundüürnikel eri arvamusi. Osa neist tahab pensionilisa, osa on rahul, kui raha asemel antakse näiteks tükk riigimetsa või muud maad. „Mõni pensionär küsib 5000 eurot, et saaks hambad suhu panna.“

Koorits jõuab järeldusele, et hüvitamine oleks väga kallis. „Küll aga on riigil eraldiseisev reservfond, mis on mõeldud omandireformi lõpetamiseks. Seal on 28 miljonit eurot ja igal aastal saab fond juurde kaks-kolm miljonit, sest riik erastas omal ajal mõningaid objekte järelmaksuga. Aabi arvates võiks just sellest fondist maksta hüvitist. Kui fondi vara jagataks sundüürnike vahel, jätkuks igaühele tuhatkond eurot.“

 

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder: Kellele ja kui palju on siis liiga tehtud? Kes ja kui palju on kannatanud? Kas need pered, kes omal ajal tõsteti oma eluruumidest välja ja küüditati, kelle elu jäi Siberisse ja kelle järeltulijad said selle vara tagasi kas üürnikega või ilma üürniketa, mõnel juhul väga viletsas seisus? Vara võeti ära, pere küüditati ja pärijad said vara sellises seisus tagasi kui kohustuse. Alati saab öelda, et võis loobuda, aga alati saab ka öelda, et sundüürnik võis kolida teisele üüripinnale.“

Päevaleht leiab lõpetuseks, et omandireform on Isamaa nägu, sest omal ajal valis see erakond vara tagasi saanud omanike poole, mistõttu peavad sundüürnikud Isamaad peamiseks põhjuseks, miks ka Keskerakonna valitsus nende kasuks midagi teha ei saa.

Vahur Koorits, Eesti Päevaleht 4. märts 2020

 https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kannatamatud-sunduurnikud-ootavad-riigilt-huvitist?id=89081311

Bänner