Eesti Üürnike Liidu konverents

OMANDIREFORMI ÕIGLASED LAHENDID

Eesti Rahvusraamatukogus 20. veebruaril 2007.a.

AVALDUS

Kahekümnenda sajandi viimase aastakümne algusaastail taastas Eesti rahvas riikliku iseseisvuse õiguslikult täiuslikul moel, mida imetles kogu maailm. Laulva revolutsiooni ja Rahvarinde tegevuse taustal paisus rahvuslik iseteadvus. Eesti oli avatud koostööks ja ootas pagulusest Teise Ilmasõja aastail võõrsile sattunuid kodumaale tagasi.

Rahvuslik-radikaalsed poliitilised jõud alustasid omandireformis õigusliku järjepidevuse taastamist nn. restitutsioonilisel alusel, võtmata arvesse teadlaste ja poliitiliselt tasakaalukate jõudude põhjendatud vastuväiteid ja otseseid hoiatusi. Hüljates sotsiaalse- ja majandusliku solidaarsuse tee, päästeti valla liberalism oma brutaalseimal kombel - ohjeldamatu omakasu taotluste vabadus. „Riik on halb peremees!“ ja „Meie aitame neid, kes suudavad ennast ise aidata!“ loosungid ilmestasid seda aega.

Elamumajanduses kaasnes sellises olustikus äärmuslik künism kaaskodanike suhtes ja sotsiaalteadlased hindasid reformi teostust skisofreeniliseks. Tekkisid majade tagasisaajad - uusomanikud ja sundüürnikud, kes jäid ilma oma senise seaduslikul teel saadud eluruumi üldistel võrdsetel alustel teiste üürnikega EVP-dega erastamise võimalusest ja kelle koguarvuks nimetati Riigikogus 100 000 isikut.

Tavatu omandireform Euroopa õigusruumis tõi kaasa kõigi omandireformi seaduste tunnistamise Riigikogu poolt 13. märtsil 1996.a. Inimõiguste ja põhivabaduste sätetega vastuolus olevaks. Omandireformi eesmärgiline säte § 2 lg 2: omandireformi käigus vara tagastamine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut annab igale terve mõistusega inimesele alust näha toimunus vastuolu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Omandireformi aluste seadusega.

Möödunud 15 aastaga on omandireform Eesti elamumajanduses kujundanud maailmas erandliku olukorra, kus 98% eluruumidest kuulub eraomanikele, mistõttu riigi ja kohaliku omavalitsuse võimalused mõjutada üüri taset eluasemeturul on väga piiratud. Olukorra muutmiseks on vältimatu munitsipaalüüripindade osatähtsuse oluline suurendamine.

Sundüürnike seas on tänasel päeval eraldi grupina esil Hitleri kutsel ja Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunute, nn ümberasujate-baltisakslaste ja neile nüüd tagastatud või tagastamise ootel olevates majades elavate üürnike tulevik. Riigikogu, president ja Riigikohus on selles osas oma võimeid arvatavalt parema äratundmise tasemel ilmutanud, kuid pakutavad lahendid on siiski puudulikud. Riigikohus rahuldas Vabariigi Presidendi taotluse ja tunnistas omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seaduse vastuolus olevaks põhiseadusega.

Konverentsi tulemused kajastuvad vastuvõetud otsuses.


 

Eesti Üürnike Liidu konverents

OMANDIREFORMI ÕIGLASED LAHENDID

Eesti Rahvusraamatukogus 20. veebruaril 2007.a.


 

OTSUS:

1. Ümberasujate – baltisakslaste majade osas näha ette:

  1) juba tagastatud ja edasimüüdud majade üürnikele kompensatsiooni maksmine lähtudes turuhindadest;

    2)   praegu tagastamata maju mitte tagastada;

  3) üürnikele erastatud korteritega majade tagastamist mitte menetleda.

Toetame Tallinna Linnavalitsuse seisukohta, et enne ei tagastata ühtegi elamut, kuni riik pole andnud pädevaid lahendusi nendes majades elavate sundüürnike tuleviku suhtes.


 

2. Teiste sundüürnike jaoks, keda on palju rohkem ja kelle eluasemesaatused on möödunud aastate jooksul kujunenud erinäolisteks, tuleb rakendada lihtsaid lahendeid. Selleks alustada eraldi sundüürnike seaduse väljatöötamist, kus käsitleda:

1)  omandireformi subjektide vahelisi üürilepinguid;

2)  näha ette seaduslikult saadud eluruumi võrdsetel alustel teiste üürnikega EVP-dega erastamise võimalusest ilma jäänud sundüürnikele tekitatud ainelise kahju kohene rahaline hüvitamine, lähtudes eluaseme turuhinnast;

3)  moraalse kahju hüvitamiseks nõuame sundüürnike võrdsustamist represseeritutega sotsiaaltagatiste osas.


 

3. Üürnike huvide kaitseks on vajalik alustada üüriseaduse koostamist.

Konverentsi täissaal osalejaid avaldavad veendumust, et Eesti riik suudab heastada tema enda poolt tekitatud ülekohtu.



Eesti Üürnike Liidu konverents 20.02.2007 Rahvusraamatukogus