Eesti Üürnike Liidu avaldus:

 

SUNDÜÜRNIKE KÜSIMUS PÕHJUSTAS SÕNASÕJA

(www.DELFI.ee 13.juunil 2007 14:44)

 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=16167774

 

XI Riigikogu I istungjärgu stenogrammist kolmapäeval, 13. juunil 2007.a. kell 13.00, kui 7. küsimusena käsitleti Eluasemepoliitikat. Juhatas RK aseesimees Jüri Ratas, küsisid Helle Kalda, Marika Tuus ja Heimar Lenk ning vastas majandusminister Juhan Parts. Meie kasutuses on ka majandusministri vastus Seltsingu Tartu Sundüürnikud juhatusele 19. juunist k.a.

Sõnasõda on vist tõesti kohane väljend, iseloomustamaks Riigikogus toimunut, ja veelgi enam vallandunud rohkearvulist – 191 – kommenteerimist DELFI sõnumi kohta, mis ilmselgelt tähendab, et need probleemid on jätkuvalt akuutsed.

 

Esmalt vajab lisamist-rõhutamist, et 13.06.1991.a. vastuvõetud Omandireformi aluste seaduses on eesmärgiliselt sõnastatud:

§ 2. Omandireformi eesmärk

(1) Omandireformi eesmärk on omandisuhete ümberkorraldamine omandi puutumatuse ja vaba ettevõtluse tagamiseks, omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine ning eelduste loomine turumajandusele üleminekuks.

(2) Omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut.

Just seda omandireformi teist eesmärgilist sätet kipuvad mõned mitte märkavat.

 

Teiseks tuleb teatavaks võtta, et mõistele tagastamine pole seaduses antud õigusteaduslikult põhjendatud selgitust-määratlust ja seda kasutatakse varade võõrandamisel kinkimise ja riisumise vormis eufemismina, varjamaks toimuva ebasündsat või suisa kriminaalset olemust. Mitte keegi ei saanud tagasi 1940.a. vara – ei maad, maja ega metsa, vaid kingitusena võeti vastu hoopis tänane rikkus, mistõttu elamute võõrandamisel keegi teine jäi sellest varast ilma, sest temalt riisuti seadusi rikkudes erastamise õigus ja võimalus.

 

Kolmandaks on oluline teadvustada, et kogu omandireformi teostus on Riigikogu poolt Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse vastuvõtmisel 13. märtsil 1996. a. tehtud reservatsiooniga asetatud väljapoole nimetatud konventsiooni toimeala ja seega rikutakse inimeste varalisi õigusi omandireformis riikliku poliitikana, st et varade ühtedele kinkimine ja teistelt riisumine on Eesti Vabariigis legaalne tegevus, nii et euroopaliku õigusruumi mõistes toimib Eestis selles osas inimõigusi rikkuv riigikorraldus.

(Taasiseseisvunud Eesti on alustanud ulatuslikke majandus-ja sotsiaalreforme, mis hõlmavad Nõukogude Liidu anneksiooniperioodil natsionaliseeritud, konfiskeeritud, rekvireeritud, kollektiviseeritud või muul viisil ebaseaduslikult võõrandatud varade tagastamist või

kompenseerimist endistele omanikele või nende pärijatele;

kollektiivpõllumajanduse ümberkujundamist ja riikliku omandi erastamist. Vastavalt konventsiooni artiklile 64 deklareerib

Eesti Vabariik, et protokolli nr. 1 artikli 1 sätted ei laiene

omandireformi seadustele, mis reguleerivad Nõukogude Liidu

anneksiooni ajal natsionaliseeritud, konfiskeeritud,rekvireeritud, kollektiviseeritud või muul viisil ebaseaduslikult võõrandatud varade tagastamist või kompenseerimist, kollektiivpõllumajanduse ümberkujundamist ja riikliku omandi erastamist. Käesolev reservatsioon hõlmab omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 257; RT I 1994, 38,617; 40, 653; 51, 859; 94, 1609), maareformiseaduse (RT 1991,34, 426; RT I 1995, 10, 113), põllumajandusreformi seaduse (RT

1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880), erastamisseaduse

(RT I 1993, 45, 639; 1994, 50, 846; 79, 1329; 83, 1448; 1995,

22, 327; 54, 881; 57, 979), eluruumide erastamise seaduse (RT I

1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28),õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse (RT I 1993, 30, 509; 1994, 8, 106; 51,859; 54, 905; 1995, 29, 357) ja ühistatud vara maksumuse määramise seaduse (RT I 1993, 7, 104) käesoleva seaduse jõustumise hetkel kehtivat redaktsiooni.)

 

Vastupanuliikumine sellisele riigikorraldusele algas samaaegselt nn varade tagastamisega, kuid laiema ulatuse võttis see seoses Eluruumide erastamise seaduse vastuvõtmisega 6. mail 1993.a., kui käivitus eluruumide erastamise ja elamute õigusjärgsetele subjektidele tagastamise protsess. Siis kujunes sundüürnike kui üürilepingu alusel kasutatava eluruumi erastamise õigusest ilma jäänud õiguslike subjektide sotsiaalne kiht, küündides hinnanguliselt 100 000 inimeseni. Tekkinud rahvaalgatuslik vastupanuliikumine Õiguslik Tasakaal kujunes samanimeliseks erakonnaks, mis 1994.a. osales valimisliidus Õiglus ja 1996.a. Keskerakonna valimisliidus.

 

Neljandaks mõistavad sundüürnikud, et riigile ja kohalikele omavalitsustele on seadustega pandud kohustus kindlustada sundüürnikud samaväärse eluruumiga, mille erastamise võimalusest nad ilma jäid, või anda neile toetust sellise eluruumi ostmiseks.

(ORAS § 121. Üürilepingu kehtivus tagastatud elamus

(9): Tagastatud elamus elavatel üürnikel on õigus uue eluruumi saamiseks eluruumide erastamise seaduses sätestatud korras või õigus taotleda laenu või toetust riigilt või kohalikult omavalitsusüksuselt ümberasumiseks või eluruumi ostmiseks erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel.)

 

Viiendaks on õiguslikult määratletud, et ORAS § 2 (2) rikkumise võib põhjustada just vara tagastamise korraldus, kui enne pole hoolitsetud selle eest, et vara üleandmine õigusjärgsele subjektile ei kahjusta teiste isikute (antud juhul siis sundüürnike) seadusega kaitstud huve ega tekita uut ülekohut. Nimelt taotles Tallinna Omandireformiamet 1998.a. advokaadibüroolt HETA arvamust Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel lahkunud isikute õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise taotluste lahendamisest. Vastuses osundab advokaadibüroo Riigikohtu seadusjuhistavale seisukohale 01.11.1996.a., kus üürnike õigusi eluruumide erastamisel rikkuda võiva aktina nähakse linnavalitsuse korraldust tagastada vara.

 

Mõttevahetus oli tänuväärne, kinnistamaks arvamust, et omandireform tuleb Eestis lõpule viia, heastades viivitamatult kuritegelikule teele suunatud varade tagastamisega 15 aasta jooksul tehtud vead ja neist tuleneva otsese ainelise kahju ning seaduste mittetäitmisega tekitatud uue ülekohtu.

 

P.S. Vallandunud sõnasõja väärtuslikumad mõtteavaldused leidsime 13.06.2007 15:40 Mürgine ORAS; 13.06.2007 16:12 Halastage neile ja andestage mulle!; 13.06.2007 16:19 Uluotsa artiklist 1991a; 13.06.2007 19:49 Enn: riiklikust vastutustundetusest ja haldussuutmatusest; 14.06.2007 01:17 Prohvetlik: See tuleb ikkagi, te ei pääse!



Eesti Üürnike Liidu avaldus: Sundüürnike küsimus põhjustas sõnasõja