Eesti Üürnike Liidu küsimus õiguskantsler hr Allar Jõksile ja EÜL kommentaar

EÜL pöördus 25. aprillil 2007 kirjaga õiguskantskeri poole, kus muuhulgas oli ka alljärgnev küsimus:

ORAS § 12´ lõike 9 järgi on tagastatud elamutes elavatel üürnikel õigus taotleda laenu või toetust riigilt või kohalikult omavalitsuselt ümberasumiseks või eluruumi ostmiseks erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel.
Elamuseaduse § 33 lõike 5 järgi, kui kohalikul omavalitsuseüksusel ei ole võimalik eluruumi vastu anda, eraldab vahendid vastavate eluruumide ehitamiseks või ostmiseks riik.

KÜSIMUS: Milline on Teie arvates peale vastava avalduse esitamist see mõistlik ajavahemik, mille jooksul peab riik nimetatud vahendid eraldama, millises ulatuses ja kes selle vahendite määra kehtestab?

VASTUS jõudis meieni 03.05.2007. a. (õiguskantsleri Kantselei direktor Alo Heinsalu, õiguskantsleri volitusel):

Elamuseaduse § 33 lõike 5 kohaselt kui kohalikul omavalitsusüksusel ei ole võimalik eluruumi vastu anda, eraldab vahendid vastavate eluruumide ehitamiseks riik. Vahendite taotlemise ja eraldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

Vabariigi Valitsuse 09.02.1999. a. määrusega nr 53 kinnitatud „Kohalikele omavalitsusüksustele eluruumide ehitamiseks või ostmiseks rahaliste vahendite taotlemise ja eraldamise kord“ punkt 1 kohaselt eluasemeseaduse paragrahvi 33 lõike 5 alusel eraldatavad rahalised vahendid nähakse riigieelarves ette kohalikele omavalitsusüksustele sihtotstarbeliselt.

Korra punktide 4 ja 7 järgi raha eraldamise taotluse esitab valla- või linnavalitsus. Majandusministeerium vaatab taotluse koos lisatud materjalidega täiendavalt läbi, kontrollides veel kord nimetatud otstarbeks raha eraldamise vajadust.

Korra punkti 10 järgi valla- või linnavalitsuse põhjendatud taotluste alusel ja üldsumma osas Vabariigi Valitsuse ja Omavalitsusliitude Koostöökogu läbirääkimiste tulemustest lähtuvalt esitab Majandusministeerium Rahandusministeerimile ettepanekud riigieelarve eelnõu koostamiseks ettenähtud korras ja tähtaegadel.



EÜL kommentaar: milline võiks olla tegevuse käik.

Kui omandireformi käigus tagastatud eluruumi erastamise võimalusest ilma jäänud isik on esitanud kirjalikult kohalikule omavalitsusele (KOV) taotluse teise või uue elamispinna saamiseks ( Põhjendus näiteks: tagastatud maja omanik soovib üürnikuga üürilepingu lõpetadata, vt ka „Üürilepingutest tagastatud elamus“ Mai Sõber, jurist), siis

KOV vastas kirjalikult ning rahuldas Teie taotluse või võttis Teid nö arvele.

Arvele võtmise korral Teie pöördute taas kirjalikult KOV-i poole, selgitades, et see Teid ei rahulda ning üürilepingu lõppemisega kaasnevad Teile ja Teie perekonnale rasked tagajärjed. Paluge kirjalikku vastust.

KOV vastab tõenäoliselt, et neil ei ole vahendeid Teie taotluse rahuldamiseks.

Teil tuleks nüüd esitada Halduskohtule hagi KOV-i vastu ja nõuda Elamuseaduse
§ 33 ja Vabariigi Valitsuse 09.02.1999 a. määruse nr 53 täitmist (vt ka „ EÜL küsimus õiguskantsler hr Allar Jõksile”).

Ei soovita taotleda kompensatsiooni rahas, sest sellest arvestatakse maha suured maksud.
Põhiküsimus ongi selles, et kodanikud ei ole kasutanud ülaltoodud seaduste sätteid ja ei ole sundinud KOV-idel riigi poole pöörduma, saamaks vahendeid erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel ümberasumiseks või eluruumi ostmiseks.

Lugupidamisega,
Peeter.


Eesti Üürnike Liidu küsimus õiguskantsler hr Allar Jõksile