LÄKITUS RIIGIKOGU FRAKTSIOONIDELE NING ELVA, HAAPSALU, KURESSAARE, MAARDU, PÄRNU, TALLINNA, TARTU, VILJANDI JA VÕRU LINNADE OMAVALITSUSTELE
OMANDIREFORM PÕHISEADUSLIKULE ALUSELE !
Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu sise- ja rahvusliku julgeoleku komisjon üllitas 2005.a. artiklikogumiku “Eesti edu hind. Eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus”, kus sotsioloog Andrus Saar kirjutab: “Kui hoolimatus teatud elanikkonnagruppide suhtes muutub riiklikuks poliitikaks, siis õige pea saab mööda eduraportite aeg. … Miski ei muutu enne, kui võim ei teadvusta murede põhjusi ning ei hakka väärtustama iga inimest ja tema probleeme.” Eesti vajab teaduslikel käsitlustel põhinevat riigijuhtimist ja seda eriti sotsiaalselt tundlikes valdkondades, mida omandireform kindlasti on.

Euroopa Liidu liikmesriigina on meil kohustus austada inimõigusi, sealhulgas iga isiku koduõigust, millega omandireformis vastuollu mindi. Taasiseseisvunud Eesti, alustades ulatuslikke majandus- ja sotsiaalreforme, tegi reservatsiooni Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ratifitseerimisel 13. märtsil 1996.a. selle Esimese protokolli artikkel 1 sätetele, välistades selle laienemise omandireformi seadustele. Sellega välistati õigusjärelevalve omandireformile ja ühisomandi ümberjaotamisel varandusliku segregatsioonipoliitika teostamisele. Seega on sundüürnike probleem inimõiguste konventsiooni teadliku rikkumise tagajärg.

Omandireformi aluste seaduse sätete ja Põhiseaduse § 12 nõuete eiramise tulemusena langes diskrimineerimise ohvriks hinnanguliselt 100 000 inimest, kes ei saanud läbi EVP-de oma korterit erastada ja sel juhul oleks 10 miljardit see summa, millest nad nagu ilma jäid. Reformide 17. aastal oleks võimudel tõesti viimane aeg selle pärast vabandada oma rahva ja eriti sundüürnike ees!

Eesti Vabariik on liitunud Euroopa Liidu kohalike omavalitsuste hartaga, mille kohaselt on keskvalitsusel kohustus tagada omavalitsustele tema seadusjärgsete ülesannete täitmiseks vajalikud ja piisavad vahendid. Kui kohalikul omavalitsusel puudub raha seadusega pandud ülesande täitmiseks, on tal õigus nõuda riigilt meetmeid küsimuse lahendamiseks. Seda õigust aitab tagada kohaliku omavalitsuse volikogule 01.07.2002 jõustunud põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetluse seadusega antud põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse algatamise õigus. Kõnealuse seaduse kohaselt võib kohaliku omavalitsuse volikogu esitada Riigikohtule taotluse tunnistada õigustloov akt põhiseadusega vastuolus olevaks või kehtetuks, kui õigusakt või selle säte on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.

Omandireformiga oleme end alandanud kogu tsiviliseeritud maailma silmis ning tekitanud varade tagastamisega 50 aasta tagant rahvusliku lõhe õiguse ja õigluse mõistmisel. Kutsume üles võtma kokku oma aru ja au, või ei saa me tõesti ise enam oma riigi juhtimisega hakkama ja meie probleemide lahendeid tuleb hakata otsima Euroopa Liidu institutsioonide abil?

Eelseisval perioodil tekib poliitilistel jõududel võimalus näidata initsiatiivi omandireformi sotsiaalsete ja õiguslike tagajärgede tasakaalustamisel. Iseseisvuse taastamise käigus alustatud omandireform tuleb lõpule viia õiguskorra põhiseaduslikel alustel. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kinnitab: „Eesti rahvas peab tundma, et Eesti hoolib; et nad elavad riigis, kus neist hoolitakse.” Mis saaks olla sellele veel paremaks tõenduseks, kui 17 aastat tagasi alustatud omandireformi tasakaalustamine Eesti Vabariigi juubeliaastal!


Eesti Üürnike Liit juuni 2008.a.


11.juuni 2008. LÄKITUS RIIGIKOGU FRAKTSIOONIDELE NING ELVA, HAAPSALU, KURESSAARE, MAARDU, PÄRNU, TALLINNA, TARTU, VILJANDI JA VÕRU LINNADE OMAVALITSUSTELE