Riigikogu majanduskomisjoni esimehe URMAS KLAAS`i
vastus (juuni 2007) Tartu sundüürnike kirjale

Riigikogu Majanduskomisjoni vastus

Austatud Tartu sundüürnikud

Riigikogu esimees edastas Tartu sundüürnike pöördumise majanduskomisjonile, sest omandireformiga seonduvate seaduseelnõude menetlemisel on olnud Riigikogus juhtivkomisjoniks majanduskomisjon. Kuna Teie pöördumisele ei ole lisatud Tartu sundüürnike üldist kontaktaadressi, saadame vastuse allakirjutanute seast esimesele isikule.

Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus (ORAS) võeti 1991. aastal vastu teatud määral ühiskondliku kokkuleppe alusel. Veel enne Eesti riigi iseseisvuse taastamist jõudis tolle aja poliitikute enamus ja ka avalik arvamus (toimus rahvaarutelu) otsusele, et säilinud õigusvastaselt võõrandatud vara tuleb üldjuhul endistele omanikele või nende pärijatele tagastada. Vara, mis oli hävinud või mille tagastamist endised omanikud ei soovinud, või vara, mille tagastamist ei peetud võimalikuks, otsustati riigile jõukohasel viisil (hüvitusväärtpaberid) kompenseerida. Nii tagastamiseks kui kompenseerimiseks oli tarvis välja töötada reeglistik ning koos ORAS-ga võttis Riigikogu vastu maareformi seaduse, põllumajandusreformi seaduse ja edaspidi teisedki nendega seotud seadused. ORAS-s ja elamuseaduses on paika pandud tagastatud majades elavate üürnike kaitse. Elamispinna küsimuse, sealhulgas ka sundüürnike mure lahendamiseks on seadusi ja seadusemuudatusi vastu võtnud nii viimase Ülemnõukogu liikmed kui ka kõik kolm sellele järgnevat Riigikogu koosseisu. On otsitud võimalikult kõiki rahuldavat lahendust nii omanikele kui üürnikele palju probleeme tekitavale olukorrale. Ei hakka Teile täpselt selgitama ORAS § 12 ja elamuseaduse sätteid tagastatud majades elavate üürnike kaitseks, kuna olete nendega ilmselt isegi hästi kursis. Ka pärast nendes seadustes sätestatud tähtaegade möödumist ei ole põhjust arvata, et kõik majaomanikud lihtsalt oma üürnikud tänavale tõstavad. Edaspidi kehtib sellisele üürisuhtele nagu kõigile teistelegi võlaõigusseaduse 15. peatükk "Üürilepingud".

Järgnevalt selgitused ORAS-i ja elamuseaduse õigusvastasusest ja kahju hüvitamisest.

Riigikogu tegevus ei ole olnud õigusvastane. Õigusvastaseks saaks Riigikogu tegevuse lugeda vaid siis, kui mõne nende seaduste asjakohase sätte oleks Riigikohus tunnistanud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui seaduse kohaselt kellelegi ei võimaldata eluruume erastada, ei tähenda see veel põhi­seaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Eluruumide erastamise seaduses on sätestatud veel teisi isikuid, kellel samuti puudub õigus eluruume erastada. Samas on eluruumide erastamise seaduse § 5 lõike 1 punktis 3 sätestatud soodustus nn sundüürnikele, mille kohaselt on eluruumi ostmisel antud eesõigus esimese eelistusena omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi üürnikule tingimusel, et üürnik ja kõik temaga koos elavad isikud nimetatud eluruumi vabastavad. Ka Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaselt ei ole Teile moraalselt kahju tekitatud. Vastavalt konventsiooni artiklile 64 deklareeris Eesti Vabariik, et protokolli nr 1 artikli 1 sätted ei laiene omandireformi seadustele, mis reguleerivad Nõukogude Liidu anneksiooni ajal natsionaliseeritud, konfiskeeritud, rekvireeritud, kollektiviseeritud või muul viisil ebaseaduslikult võõrandatud varade tagastamist ja või kompenseerimist, kollektiivpõllumajanduse ümberkujundamist ja riikliku omandi erastamist. See reservatsioon hõlmab ka ORAS-i ja eluruumide erastamise seaduse redaktsiooni, mis kehtis konventsiooni ratifitseerimise seaduse jõustumise hetkel.

Riigivastutuse seaduse (RVS) § 14 lõike 1 kohaselt saab õigustloova aktiga tekitatud kahju nõuda üksnes juhul, kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega, rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanute isikute rühma. Esinema peavad kõik kolm asjaolu. Riigikogu ei rikkunud ORAS-i, samuti eluruumide erastamise seadust vastu võttes oma kohustusi, ei olulisel ega mitteolulisel määral. Ei eksisteeri ühtegi normi, millest tuleneks kohustus viia omandireformi läbi ühte- või teistmoodi reguleerides. Siin on tegemist seadusandja otsustusega, kuidas nimetatud küsimusi lahendada. Põhiseaduse § 65 punkti 1 kohaselt võtab Riigikogu vastu seadusi, § 13 kohaselt on igaühel õigus seaduse kaitsele, sealhulgas ka riigivõimu omavoli eest ning § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine ka seadusandliku võimu kohustus. Nendest sätetest ei tulene Riigikogule konkreetset kohustust sätestada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või eluruumide erastamise reeglid. Kuna kohustavad normid puuduvad, pole võimalik vastuvõetud seadust nende normidega võrrelda ega tuvastada, kas need normid on otsekohalduvad.

Ka ei saa öelda, et tagastatud majade üürnikud kuuluksid RVS § 14 lõikes 1 nimetatud eriliselt kannatanud isikute rühma. Peaaegu iga seadusega antakse mõnedele isikutele õigusi või seatakse piiranguid. Nende isikute õiguste suurendamisega ei muutu ülejäänud isikud automaatselt eriliselt kannatanud isikuteks. Seega ei ole alust nõuda riigilt või mõnelt muult avaliku võimu kandjalt kahju hüvitamist eluruumide erastamise seaduse vastuvõtmisega tekkinud olukorra tõttu, sest ei eksisteeri mitte ühtegi alust kolmest nimetatust, mis seda võimaldaks. Ülaltoodu iseenesest ei välista riigi vastutust seaduse alusel antud haldusakti või sooritatud toiminguga tekitatud kahju eest. Siiski, sellisel juhul võib füüsiline isik RVS § 9 lõike 1 kohaselt nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist ainult süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Üldiselt aga ei esine ükski nimetatud tingimustest.

Majanduskomisjon pöördus järelepärimisega Tartu Linnavalitsuse poole, selgitamaks, milliseks võiks kujuneda olukord Tartus. Tartus pole laialdast munitsipaalehitust ette nähtud, kuid Kredex-i vahendite abil on remonditud paarkümmend korterit, millest osa on veel vabad. Üksikutele pensionäridele, kes elavad tagastatud majades ja vajavad juba sotsiaalabi, võimaldatakse koht sotsiaalmajas. Linn annab munitsipaalpinna siis, kui on kohtu otsus tagastatud majas elava üürniku väljatõstmise kohta. Nagu eelnevatest selgitustest nähtub, pole ka seaduslikku alust üldiseks korterite jagamiseks kõigile tagastatud majades elavatele üürnikele.


Lugupidamisega

Urmas Klaas
Riigikogu majanduskomisjoni esimees



Riigikogu majanduskomisjoni esimehe URMAS KLAAS`i vastus (juuni 2007) Tartu sundüürnike kirjale