Ajalugu ja tegevuse ülevaade

Eesti Üürnike Liidu ajalugu ja tegevuse lühiülevaade

 

Mittetulundusühing Eesti Üürnike Liit (EÜL) tegutseb selle nimetuse all alates 1999. aastast. Alustati Pärnu Uürnike Ühendusena 1993. aastal ja 1994. aastal ühineti Eesti Üürnike Ühenduste Liiduks.

Vastavalt seaduse muudatusele registreeriti EÜL äriregistris 1999. aastal MTÜ-na kui omandireformi käigus tagastatud majade elanike ühendus, esindades neid inimesi, kes jäeti seadusandja poolt ilma oma senise elamispnna erastamise õigusest võrdsetel alustel teiste korterivaldajatega EVP-de eest.

EÜL-i endise esimehe ja kauaegse tegevjuhi, praeguse juhatuse liikme Peeter Tedre algatusel võeti eesti keeles nende inimeste kohta kasutusele mõiste „sundüürnikud“.
 

EÜL on rohkem kui veerandsaja aasta jooksul esindanud nende isikute huve ja mõjutanud Eesti õigusruumi. EÜL on korraldanud pikette, mitme tuhande osavõtjaga meeleavaldusi Toompea platsil jm, rahvarohkeid koosolekuid, perfomance’eid ja neli rakendusteaduslikku konverentsi; kohtunud presidendi ja erakondadega, käinud korduvalt õiguskantsleri juures, koostanud märgukirju ministritele ja meediale; avaldanud kokku viis raamatut ning arendanud välissuhtlust teiste riikide sarnaste organisatsioonidega.
 

1998. aastal initsieeris toona veel Üürnike Ühenduste Liit kohtuhagide massilise esitamise halduskohtusse, püüdes vaidlustada korterite EVP-de eest erastamisest keeldumise kohalike omavalitsuste ja riigi poolt. Aktsiooniga ühines üle 1200 sundüürniku, kes kirjutasid vastava avalduse. Kohus ei võtnud avaldusi arutlusele, viidates ebaolulistele põhjustele. Sellega leidis tõestamist, et senise õiguspraktika raames sundüürnikel kohtus õigust leida ei ole võimalik.

Alates 1998. aastast on ellu viidud aktsioone, millega EÜL püüdis takistada majade tagastamist baltisakslastele, kuna esialgne Eesti seadusandlus seda ei võimaldanud. Näiteks aastal 2000 pandi koostöös Rahvaliidu ja Keskerakonnaga kaheks nädalaks seisma Riigikogu töö, eesmärgiga mõjutada seadusandlust tagastatavate majade elanikele positiivses suunas. Samuti seisti üüri piirmäärade vabaks laskmise vastu. EÜL esindajad külastasid Riigikogu istungeid;  osaleti Riigikogu komisjonide debattides. Toimunu on ajaloo jaoks jäädvustatud Keskerakonna välja antud raamatus „Justiitskuritegu“ (2000, koostaja ja saatesõnade autor Küllo Arjakas, toimetaja Urmi Reinde).

2006. aastal algatas EÜL registrilehtede täitmise kampaania, mille käigus esitasid EÜL büroos, aga ka meili ja kirja teel oma sooviavalduse nii moraalse kui ka materiaalse kompensatsiooni saamiseks üle 1500 sundüürniku perekonna. Soov täita EÜL-i algatatud registrilehti kestab veel ka 2018. aastal.

2008. aasta veebruaris avasid kunstnikud Anu Juurak ja Marko Mäetamm koostöös Üürnike liiduga Tallinna Kunstihoones ekspositsiooni „Kommenteeritud majad“, mis kujutas endast kunstnike vaadet omandireformi kõige traagilisemale osale Eestis – kodudest lahkuma sunnitud perekondade üleelamistele nende endi kirjeldustes.

EÜL on projektipõhiselt koos Tallinna Linnavalitsusega avaldanud kokku viis väljaannet – neli põhjalikku raamatut ja ühe kokkuvõtliku brošüüri. 

Esiteks, 2009. aastal ilmus „Kaotatud kodud“, autor Jaan Õmblus, konsultant Helle Kalda – omandireformi seadusandluse kujunemisest.

Teiseks,  2010. aaastal brošüür neljas keeles (eesti, vene, saksa, inglise) – „Kaotatud kodud. Resümee“, rahvsvaheliseks levitamiseks.

Kolmandaks, 2012. aastal „Lõhutud elud“, autor Heimar Lenk, sundüürnike endi jutustatutd lood isiklikest kodukaotamise tragöödiatest.

Neljandaks, 2013. aastal „Kodu ja õiglus“, koostajad Vello Rekkaro, Peeter Tedre, toimetaja Urmi Reinde.

Viiendaks, 2015. aastal „Kodu ja õigusriik“, koostajad Vello Rekkaro ja Peeter Tedre.

Lisaks valmis 2013. aastal Tallinna Linnavalitsuse tellimusel koostöös Üürnike Liiduga täispikk dokumentaalfilm omandireformist Eestis ja mujal Ida-Euroopas „Verised majad“, režissöör Toomas Lepp. Nimetus „verised majad“ oli ajendatud kunstnike Anu Juuraku ja Marko Mäetamme eelpool nimetatud näitusest 2008. aastal.
 

EÜL on olnud aktiivne rakendusteaduslike konverentside korraldamisel. Kokku on peetud neli konverentsi aastatel 2009 – 2015.

Esimene omandireformialane konverents „Omandireformi õiglased lahendid“ peetiRahvusraamatukogu suures konverentsisaalis 20. veebruaril 2007. aastal. Ettekannetega esinesid Edgar Savisaar, Paul Varul, Vello Rekkaro, Anne Tuurand, Helle Kalda jt.

Teine konverents „Omandireformi okkaline rada“ sai teoks samas 22. septembril 2009. aastal. Esinesid Edgar Savisaar, Helle Kalda, Erik Terk, Aare Laanemäe, Heimar Lenk, Vello Rekkaro, Endel Ploom, Peeter Järvelaid ja Peter Bartels, kes oli Dresdeni linnavolikogu liige ja Dresdeni Üürnike Ühenduse juhatuse esimees (Saksamaa).

Kolmas konverents „Omandireformi lõpetamine põhiseaduslikul alusel“ korraldati 1. märtsil 2012. aastal samuti  Rahvusraamatukogus koos Eesti Linnade Liidu ja vabakonnaga Koduõigus. Sõna võtsid Edgar Savisaar, Helle Kalda, Marko Lõhmus, Vello Rekkaro, Endel Ploom, Rein Mark, Valdo Aren ja Heimar Lenk.

2015. aasta 4. veebruaril toimunud konverentsi „Lõpetagem omandireform õigusriigile kohaselt“ taotluseks oli tõsta avalikkuses veel kord päevakorda Eesti jaoks juba eksistentsiaalse tähenduse omandanud omandireformi probleemid, sealhulgas sundüürnike olukord ning õigusriikluse temaatika. Konverentsi ettekannetest (Edgar Savisaar, Anto Raukas, Oudekki Loone, Jaak Uibu, Reet Kudu, Rein Mark, Endel Ploom jt) kõlas suur mure meie rahva ja riigi olukorra pärast.

Alates omandireformi aluste seaduse (ORAS) vastuvõtmisest 1991. aasta 13. juunil on üürnike liikumise tegusad eestvedajad ise ning samuti Eesti ajakirjanikud avaldanud ajakirjanduses sadu artikleid – bibliograafia nende kohta ilmus kogumiku „Kaotatud kodud“ lõpus lehekülgedel 262 – 271. Samuti avaldati samas kogumikus esinevate omandireformi läbivimisel osalenud isikute nimede register lk 272.

EÜL on enam kui paari aastakümne jooksul esinenud raadio- ja telesaadetes; on kaasa löödud kohalike omavalitsuste ja Riigikogu valimistel. On loodud sidemeid Euroopa teiste (eriti Saksamaa) üürnikeühendustega, käidud vastamisi kogemusi vahetamas ja üksteise temaatilistel konverentsidel, kus on esinetud põhjalike ettekannetega üüri- ja elamuseadusandluse teemadel.

EÜL järjekindel ja sihipärane töö on olnud ühiskonna teavitamine ja oma õiguste eest seismine. Vaatamata kõigile üliinimlikele pingutustele on omandirefomi alases seadusandluses sundüürnike õigusi taastavad parandused tegemata. Poliitilistel põhjustel on seadusmuudatus veninud, mistõttu Üürnike Liit algatas 2015. aastal järjekordse aktsiooni – allkirjade kogumise, mille käigus koguti ligi 5200 allkirja ja esitati need 2016. aasta septembris Riigikogule, taotledes veel kord seadusemuudatust kompensatsiooni maksmiseks seaduse ees ebavõrdselt koheldud inimestele.

Nende üle viie tuhande allkirja alusel otsustas Riigikogu majanduskomisjon 2017. aasta jaanuaris valitsuse toel luua Rahandusministeeriumi juurde riigihaldusministri juhtimisel omandireformikomisjoni, mille eesmärk on reformi lõpetamist takistavate seni pooleli tehingute lõpuleviimine, sh sundüürnike küsimuse läbivaatamine.

Eelnimetatud komisjon pidas 2017. aasta jooksul kolm koosolekut ja komisjoni töö jätkub. Sundüürnike küsimuses jõuti valitsuses 2018. aasta jaanuaris otsusele, et tuleb luua üleriigiline sundüürnike register. Vastav valitsuse otsus võeti vastu 8. veebruaril 2018. Loodava registri koostamisega asuvad tegelema riigiinstitutsionid, keda EÜL projektipõhiselt aitab.

EÜL toetab riikliku andmebaasi ja selle ellukutsumiseks vajaliku struktuuri loomist omalt poolt aastate jooksul kogutud teadmiste ja kogemustepagasi ning andmestikuga, eriti aga aastast 2006 ja hiljem pärinevate registrilehtede kasutamisega. EÜL-i tegevus on suunatud Rahandusministeeriumi juures tegutseva ja riigihaldusministri juhitava omandireformikomisjoni teavitamiseks ja igakülgse koostöö tegemiseks nii komisjoni liikmete kui ka teiste üleriigiliste ja kohalike omavalitsuste vastavate institutsioonidega.

 

 

Bänner