Pr Helle Kalda
Üürnike Liidu esimees
Sakala tn 23a
10141 TALLINN

Selgitus avalduse menetlusse võtmata jätmise kohta

Lugupeetud proua Kalda


Tänan Teid õiguskantslerile 13. augustil 2008 saabunud pöördumise eest. Oma pöördumises tõstatate Eestist Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara kasutajate probleemid.

Õiguskantsler tutvus Teie pöördumisega. Pean aga Teid teavitama, et õiguskantsler ei pea võimalikuks Teie pöördumise alusel menetlust algatada.

Olen Teile varasemalt õiguskantsleri pädevust selgitanud. Juhin Teie tähelepanu veelkord asjaolule, et õiguskantsleri seaduses õiguskantslerile sätestatud pädevus ja ülesanded on piiratud – selleks on järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle (§-d 15 jj) ning järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle (§-d 19 jj). Viimase eeltingimuseks on, et isiku enda õigusi on rikutud järelevalvealuse asutuse poolt.

Seega ei tegele õiguskantsler üldise õigusaktide selgitamisega ja seisukohtade andmisega, vaid esmajoones õigusaktide põhiseaduslikkuse kontrolli ja konkreetsete kaasuste lahendamisega isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsel. Kui Teil tekivad sellealased probleemid, on õiguskantsler valmis abistama. Taolistel juhtudel saab õiguskantsler kasutada kõiki õiguskantsleri seaduses antud volitusi võimalike õigusrikkumiste kõrvaldamiseks, sh nõuda järelevalvealustelt asutustelt teavet ja selgitusi ning teha neile ettepanekuid rikkumiste kõrvaldamiseks.

Eelnevast tulenevalt põhjusel, et Te oma pöördumises ei soovi vaidlustada ühegi õigustloova akti sätet ning samuti ei ilmne, et mõne avalikke ülesandeid täitva asutuse tegevuse läbi oleks rikutud Teie põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi, siis ei ole õiguskantsleril võimalik Teie pöördumise alusel menetlust algatada. Teavitan Teid, et õiguskantsler võtab Teie pöördumises esitatud seisukohad ja osundatud vastuolud teadmiseks ning arvestab nendega edasises töös.

Pean siiski vajalikuks rõhutada, et põhiseaduse § 146 lause 1 kohaselt mõistab õigust üksnes kohus ning põhiseaduse § 152 lg 2 reserveerib põhiseaduse või muu õigusakti tõlgendamise õiguse põhiseaduse mõtte kohaselt üksnes ja ainult Riigikohtule. Nii sätestab põhiseaduse § 152 Riigikohtu ainupädevuse tunnistada põhiseaduslikkuse järelevalve korras kehtetuks põhiseadusevastane seadus või muu õigusakt.

Nagu teate, tuleb tagada põhiseaduse §-dest 13 ja 14 tulenev isiku õigus korraldusele ja menetlusele. Vara tagastamine ja kompenseerimine tagatakse Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse ja maareformi seadusega sätestatud korras. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise, kompenseerimise või erastamise küsimustes võimalike lahendusvariantide vahel tuleb teha valik eelkõige seadusandjal. Tegemist on poliitilise otsusega.

Lisaks märgin, et õiguskantsler juhtis korduvalt Riigikogu tähelepanu sellele, et põhiseadusega vastuolus olev ebamäärane olukord on kestev ning kahjustab õigusriigi aluseid (nt õiguskantsleri tegevuse ülevaade 2002. aastal, 1. osa I 1; õiguskantsleri 2003.-2004. aasta tegevuse ülevaade, 1. osa I ; 30.03.2004 ettekanne Riigikogule, õiguskantsleri 2004. aasta tegevuse ülevaade, 1.osa I 1). Õiguskantsleril ei ole ja saagi olla pädevust, et otsustada Riigikogu eest, milline lahendus on konkreetse probleemi jaoks sobivaim.

Tuleb pidada kahetsusväärseks, et põhiseadusvastase olukorra ületamiseks Riigikogu seadust ei muutnud ja vajalikku regulatsiooni ei kehtestanud. Riigikohtu poolt ORAS § 7 lg 3 kehtetuks tunnistamise tagajärjeks on, et Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avaldused, samuti ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud hoonete üürnike avaldused korterite ja maa erastamiseks tuleb läbi vaadata. Kehtivas õiguskorras on reguleeritud õigusvastase vara tagastamise ja kompenseerimise menetlus, olemas on ka kohtupraktika.

Kahtlemata ei ole õigusvastaselt võõrandatud vara Saksamaale ümberasunud õigustatud subjektidele tagastamise ja kompenseerimise praktiliste küsimuste täiendava reguleerimise vajadus välistatud. Vastavate kordade täpsustamine on aga juba Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse ja eluruumide erastamise seaduse üldnormide alusel volitatud Vabariigi Valitsusele ning kordasid on omandireformi käigus, kas seaduste muutmise tulemusena või muude praktiliste vajaduste ilmnemisel korduvalt ka muudetud.

Vastavalt põhiseaduse §-le 14 on isikute õiguste tagamine nii seadusandja, kohtuvõimu, täidesaatva võimu kui kohaliku omavalitsuse kohustus. Põhiseaduse § 14 kohustab Vabariigi Valitsust reageerima kordade muutmise vajadusele. Vabariigi Valitsuse tegevusetuse põhiseaduspärasust on võimalik tuvastada konkreetse normikontrolli raames, kui ilmneb tõepoolest juba konkreetne praktiline olukord, mille reguleerimata jätmisel on Vabariigi Valitsus käitunud põhiseadusvastaselt.

Mis aga puudutab Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt hoonete üürnikke, siis tuleb märkida, et Teile on korduvalt selgitatud üürnike eluasemeprobleemide lahendamise võimalusi.

Euroopa Ombudsmani poole pöördumisega seoses pean Teile vajalikuks selgitada järgmist. Euroopa Ombudsman uurib Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste vastu esitatud kaebusi. Euroopa Ombudsmanile saab esitada kaebuse nende institutsioonide ja asutuste tegevuses aset leidnud haldusliku omavoli kohta. Euroopa Ombudsman ei saa uurida liikmesriikide keskvalitsusasutuste ning regionaalsete või kohalike ametiasutuste peale esitatud kaebusi isegi kui need kaebused puudutavad EL-ga seotud küsimusi.

Teie kaebate oma avalduses Eesti Vabariigi (Euroopa Liidu liikmesriigi) Riigikogu ja Valitsuse peale, mitte Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste tegevuse peale. Selliste kaebuste lahendamine ei kuulu aga Euroopa Ombudsmani pädevusse.

Tänan Teid veel kord pöördumise eest ja loodan, et toodud selgitused on Teile abiks.

Lugupidamisega

Alo Heinsalu
Direktor
õiguskantsleri volitusel