Eluasemevaldkonna arengukava 2007-2013 eesmärkideks, mille väljatöötamine on jõudmas lõppjärku, on muuta eluase kõigile Eesti elanikele kättesaadavaks ning arendada eluasemefond kvaliteetseks ja jätkusuutlikuks. Tekib võimalus ühiskonda taas ühendavaks suureks ideeks - õigluse taastamiseks Eesti õigussüsteemis ja omandireformiga tekitatud ülekohtu heastamiseks.
“Iseseisvuse taastamise käigus alustatud omandireform tuleb lõpule viia kooskõlas reformi eesmärkidega, austades õiguskorra põhiseaduslikke aluseid”, nagu on märkinud President Arnold Rüütel. Selleks on nii majandus- kui ka rahandusministeerium näinud ette uusi toetusmeetmeid sundüürnikele, mis peaksid lubama korvata eluruumide erastamisel võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisest tekkinud ainelise kahju kõigile sundüürnikele. “Eesti rahvas peab tundma, et Eesti hoolib; et nad elavad riigis, kus neist hoolitakse,” annab sellele aatelisele eesmärgile kindlustunnet Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.
Euroopa Liidu liikmesriigina on meil kohustus austada inimõigusi, sealhulgas iga isiku koduõigust, millega omandireformis vastuollu mindi. Taasiseseisvunud Eesti, alustades ulatuslikke majandus- ja sotsiaalreforme, tegi reservatsiooni Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ratifitseerimisel 13.03.1996.a. Sellega välistati rahvusvaheline õigusjärelevalve omandireformile ja ühisomandi ümberjaotamisel varandusliku segregatsioonipoliitika teostamisele. Riisudes kümnetelt üürnikelt kodu erastamise õiguse, kingiti need korterid ametnike suval nn õigusjärgsele subjektile. Kogu tegevust müstifitseeritakse poole sajandi taguse vara tagastamisena.
Euroopa kultuuriruumis leiame sisuliselt sarnase tegevuse Briti saartelt nn tarastamise ajal 17.-18. sajandil, kui esmalt füüsilise vägivallaga ja hiljem seaduse jõul avaliku vägivallaga toimus kogukonnaomandi ja riigivalduste süstemaatiline riisumine (inclosure of commons). Kuid 20.-nda sajandi lõpukümnendil Eestis nägi kehtiv Kriminaalkoodeks, käsitledes varavastaste kuritegudena süüdlasele usaldatud või tema korralduses oleva võõra vara riisumist omastamise, raiskamise või ametiseisundi kuritarvitamise teel, ette karistusena vabadusekaotuse kuni 8 aastat.
Kohtumisel Iirimaa suursaadikuga 2006.a. kevadel tõdes majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, et Eesti on oma reformide eest maksnud kallist hinda. “Selles on meie ühiskondade peamine vahe, et kui teie edu on rajatud erinevate ühiskonnakihtide organiseeritud koostööle, siis meil on see osaliselt saavutatud nõrkade arvel,” ütles Savisaar kokkuvõtteks. Nüüd on aeg Eesti riigil pöörduda näoga kaasaegse euroopaliku õigusriigi poole ja lõpetada omavoli, “mis on kaasnenud restitutsioonilise omandireformi dogmaatilise rakendamisega”(Euroopa Parlamendi saadik pr. Siiri Oviir).
Projekt “Elamumajanduses omandireformiga tekkinud omanike – üürnike kollisioonide lahendamisele suunatud meetmete väljatöötamine” on suunatud teadusliku käsitluse alusel praktiliste lahendite kavandamisele nende vastuolude lahendamiseks. Sundüürnik esindab meie ühiskonnas omandireformiga tekitatud erilise sotsiaalse, majandusliku ja õigusliku seisundiga isikut, kes on jäänud ilma oma seaduslikult üürilepingu alusel kasutatava eluruumi teiste üürnikega võrdsetel alustel erastamise võimalusest. Selliste sundüürnike arvuks on hinnatud 80 000 leibkonda. Akuutse probleemina eristub nn baltisakslaste majade tagastamisega seonduv, mistõttu nende majade sundüürnike temaatika leiab eraldi käsitlust.
Kui Te ise või Teie pere liikmed kuulute eelkirjeldatud omandireformi käigus tagastatud eluruumi erastamise võimalusest ilma jäänud isikute hulka, siis palun täitke järgnev REGISTRILEHT, et asuda tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hindamise aluste määratlemisele, võimaldamaks järgnevalt taotleda nende kahjude heastamist.