https://epl.delfi.ee/artikkel/92948555/30-aastat-hiljem-sunduurnikud-voivad-saada-kodukaotuse-eest-valuraha

Autor: Vahur Koorits

Lühendatud refereering: EÜL

Eesti Päevalehes kirjutab ajakirjanik Vahur Koorits, et Rahandusministeeriumi tellitud värskes uuringus omandireformi sotsiaalsete ja juriidiliste tagajärgede kohta leiti, et sundüürnikele on tehtud liiga ja neile tuleks riigi võimaluste piires maksta valuraha, mis võib puudutada mitutkümmet tuhandet inimest.

Uuringut juhtis Tallinna ülikooli professor Erik Terk.

„Uuringu autorid järeldavad, et tagastatud elamute üürnikud, kes ei saanud oma kortereid erastada, on omandireformi käigus kõige rohkem kannatada saanud elanikkonnagrupp ja et nad jäid reformi käigus n-ö rataste vahele, nende kaotuste ja huvidega ei arvestatud“, rääkis Terk Kooritsale, ja ta tunnistab, et abinõud, mis sundüürnike huvide kaitseks tarvitusele võeti, olid ebapiisavad ja hilinenud, paljudel juhtudel ei hakanud väljakujunenud juriidilises süsteemis tööle.

Uurimisgrupp jäi üksmeelele küsimuses, et sundüürnikele on liiga tehtud. „Oleks igati asjakohane, kui riik seda tunnistaks ja püüaks leida ka võimalusi, kuidas sundüürnike kannatusi ja kaotusi riigi majanduslike võimaluste piires heastada,” sõnas Terk Eesti Päevalehele.

Kuid Terk rõhutas ka, et kõiki sundüürnike kaotusi ühe puuga mõõta ei saa ja nüüd, aastakümneid hiljem on kahju täpsemat suurust peaaegu võimatu määrata; ning et uurimisrühma arvates saaks rakendada üksnes lihtsustatud lahendit, mis ei muutuks keerukaks ja kalliks ega takerduks vaidlusse rohkete tõendite ja üksikasjade üle. Samuti ei oleks valuraha saamise õigus päritav.

Tergi sõnul pakub uurimisrühm välja kaheastmelise heastamise mudeli, kus esimene osa oleks kõikidele kannatanutele ühesugune summa n-ö valurahana, mis ei laieneks neile, kes said avalikult sektorilt samaväärse asenduspinna koos erastamisõigusega. Teine komponent oleks aidata leevendada elamispinnaprobleeme neil endistel sundüürnikel, kes pole praeguseks veel suutnud oma elamistingimusi sotsiaalselt vastuvõetaval tasemel lahendada.

Terk ütles, et üks valuraha maksmise võimalik allikas oleks valitsuse omandireformi reservfond. Sinna on omandi- ja maareformi käigus kogunenud vara,  ja praegu on fondi kasutamata jääk rahandusministeeriumi teatel 35,6 miljonit eurot. Prognoosi järgi laekub 2021.–2039. aastal maa erastamise järelmaksudest veel 57 miljonit eurot. Kokku on 2040. aastani kasutada ligi 90 miljonit eurot, seisab Päevalehes.

Leht meenutab, et sundüürnikud tekkisid alates 1991. aastast, kui Eesti taasiseseisvumise järel paljud inimesed, kes olid elanud aastakümneid korterites ja majades, millel olid enne sõda teised omanikud, olid sunnitud lahkuma, sest otsustati äravõetud kinnisvara tagastada nende kunagistele omanikele või nende pärijatele. Seetõttu jäid aga nõukogude ajal sinna elama kolinud inimesed ilma õigusest oma kodu erastada, sellal kui näiteks nõukogude ajal ehitatud Mustamäe või Annelinna korterite elanikud said seda teha.

Sundüürnikud on aastakümneid väitnud, et neile tehti omandireformi käigus liiga. Seni pole poliitikud neid kuulda tahtnud, välja arvatud Keskerakond. Jüri Ratase peaministriks saades hakati sundüürnikele otsima mingit heastamisvõimalust. Terk ütleb intervjuus Kooritsale, et kuna teema on poliitiliselt tugevasti laetud, kutsuti uurimisgruppi kõrvalise pilguga vaatama, et saada neutraalne ja teaduslik hinnang. Uuringu tulemuste põhjal on kavas teha lõplik poliitiline otsus, kas ja kuidas hakata sundüürnikele midagi heastama; ning see ongi riigihalduse ministril Jaak Aabil plaanis. Aab toetab kompenseerimist ja viib lähiajal uuringu tulemused valitsuskabinetti, kinnitab minister Päevalehele omalt poolt.

Kuidas Reformierakond võiks Keskerakonna plaanile reageerida, pole erakond Päevalehele kommenteerida soovinud, nendib Koorits.

Üürnike liidu tegevjuht Urmi Reinde kommenteeris, et sundüürnikud kartsid, et varasemate valitsuste kombel võib ka Tergi grupp probleemi eitada. Seda siiski ei tehtud.

Reinde hinnangul on praegu ligikaudu 20 000–30 000 sundüürnikku. Kui paljud neist tegelikult valuraha taotleksid, ei osanud ta oletada, sest osa on lootuse kaotanud. „Aga kui saab midagi, ilmuvad inimesed ka hauast välja,” pakkus ta. „Keegi sundüürnikest ei nõua miljoneid. Midagigi. Et keegi tunnistaks, paluks vabandust ja midagi kompenseeriks.

Koorits kirjutab, et sundüürnikud on alati olnud Keskerakonna üks valijagruppe, ent eriti pärast Keskerakonna võimule saamist on nende kannatus katkemise äärel, lüüakse käega ega loodeta enam Keskerakonnale. Üürnike Liidu juhatuse liige Heimar Lenk lisas, et paljud räägivad EKRE poolt hääletamisest.