Lugupeetud üürnikud, kes kasutasid/kasutavad elamispinda Saksamaale ümberasunute või nende pärijatele kuulunud majades,
palun lugege seda teksti tähelepanelikult.

Allpool toodud tekst on koostatud juristide poolt ja Eesti Üürnike Liit pakub konsultatsiooni hagiavalduse esitamisel Teile tehtud kahju hüvitamiseks riigivastutuse seaduse alusel. Kahjunõude avalduse esitamise tähtaeg aegub sügisel, seetõttu tuleb tegutseda aega kaotamata. Kõigil asjast huvitatutel palume isiklikult Eesti Üürnike Liidust (Sakala 23A) läbi astuda, et registreerida Teie taotlus ja täpsustada mõningaid küsimusi. Teie ühisavalduse koostamist tahaks alustada umbes kuu aja pärast.
Ja nüüd tekst:

Käesoleval ajahetkel eksisteerib ainulaadne võimalus koondada Eesti riigi vastu kahjuhüvitise nõuded sundüürnikelt, kes elavad või on elanud 1939/1941.a. Saksamaale ümberasunutele või nende pärijatele kuulunud majades. Kahju tekkimise aluseks on asjaolu, et need sundüürnikud elasid pikema aja vältel (15 aasta jooksul) õiguslikus ebaselguses selle kohta, kas majad, milles nad kasutasid/kasutavad elamispinda, kuuluvad endistele omanikele tagastamisele või mitte. Õiguslik ebaselgus tulenes omandireformi aluste seaduse (edaspidi ORAS) § 7 lg 3 sõnastusest, mille kohaselt Saksamaale ümberasunutele kuulunud hoonete tagastamine lahendatakse riikidevahelise lepinguga. Pärast pikki õigusvaidlusi tunnistas Riigikohus selle sätte 2006.a. põhiseadusega vastuolus olevaks. Kuni selle ajani kestis isikutele õigusselgusetus.

Kohtusse pöördumise aluseks on riigivastutuse seaduse § 14 lg 1. Sellel alusel on võimalik taotleda kahju hüvitamist õigustloova akti andmata jätmise korral. Antud juhul tähendab Riigikohtu poolt ORAS § 7 lg 3 tunnistamine põhiseadusega vastuolus olevaks seda, et Riigikogul lasus põhiseadusest tulenev kohustus põhiseadusliku vastuolu likvideerimiseks, kuid see kohustus jäeti täitmata.

Riigikohus on teinud Saksamaale ümberasunute ja nendele kuulunud majade sundüürnike kohtuasjades mitmeid kohtulahendeid, millest jäävad kõlama kolm põhimõtet:
1)Saksamaale ümberasunutele kuulunud majade sundüürnike olukord oli pikemat aega õiguslikult ebaselge;
2)õigusliku ebaselguse tõttu oli nendel sundüürnikel takistatud segamatu era- ja perekonnaelu planeerimine;
3)eelnevast tulenevalt tõusetub küsimus riigi vastusest moraalse ehk mittevaralise kahju pikaajalise põhjustamise hüvitamisest..

Tegemist on täiesti uue õigusliku alusega kahju hüvitamiseks ja kahjunõude esitamine ei sõltu sellest, kas Saksamaale ümberasunutele kuulunud maja sundüürnik veel sellel pinnal elab või mitte. Samuti ei ole see sõltuv sellest, kas sundüürnikul on olnud võimalik see elamispind välja osta. Kõikvõimalikud kohtuasjad endiste omanike ja Tallinna linnaga ei ole takistuseks kahjunõude esitamisel riigivastutuse seaduse alusel.

Riigivastutuse seaduse alusel on võimalik nõuda:

1)mittevaralise ehk moraalse kahju hüvitamist enam kui 14-aastase õigusliku ebaselgusega põhjustatud era- ja perekonnaelu kahjustamise eest. Mõistlik oleks hinnata iga viivitatud aastat vähemalt summaga 100 000.- krooni, seega oleks vastav kahjunõue vähemalt 1 400 000.- krooni;
2)varalise kahju hüvitamist, mis oleks isiku asetamine analoogilisse olukorda sellega, milles ta oleks olnud siis, kui rikkumist ei toimunuks. Selle aluseks on isiku kasutatud korteri turuväärtus nt 1994.a., sest õigusliku selguse korral oleks sundüürnik saanud kas selle korteri erastada või muretseda analoogilise (juhul kui ta oleks teadnud, et erastada ei saa). Korteri 1994.a. turuväärtus lahutatakse analoogilise korteri turuväärtusest 2006.a. oktoobris. See ongi materiaalne kahju, sest enda asetamiseks analoogilisse olukorda peaks sundüürnik tegema kordades suurema investeeringu. Tõenäoliselt on vastav kahjunõue suurusjärgus üks kuni kolm miljonit krooni, sõltuvalt korteri suurusest.

Hetkel on Tallinna Halduskohtu menetluses kaks hagiavaldust kahju hüvitamiseks riigivastutuse seaduse alusel, mis koondab kokku üle kümne sundüürniku. Halduskohtu otsust veel ei ole ning eeldatavasti ei tule need enne 2009.a. lõppu.

Riigivastutuse seaduse alusel kahjunõude esitamine ORAS § 7 lg 3 põhjustatud õigusselgusetuse tõttu aegub tõenäoliselt 11.oktoobril 2009.a. Seda põhjusel, et Riigikohus tunnistas selle õigusnormi kehtetuks 12.oktoobril 2006.a. ning sellest kuupäevast hakatakse lugema kolmeaastast aegumistähtaega kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Aegumise vältimiseks peab kahjunõude avaldus olema esitatud halduskohtule hiljemalt 11.oktoobril 2009.a.

Kohtumisel Eesti Üürnike Liidus on võimalik selgitada seniste kahjunõude avalduste käiku kohtus, nõuete formuleerimise ning kohtus esindamise aluseid ning riigilõivuga, sh selle tasumisest vabastamisega, seonduvat.


Eesti Üürnike Liit 4. märts 2009