- Tegevused alates 2017
EÜL tegevused alates 2017. aastast. Kirjad, pressiteated, protokollid jm.
- 13. juuni – omandireformi seaduse 30. aastapäev
13. juuni 2021 – omandireformi seaduse 30. aastapäev
Omandireformi seaduse vastuvõtmisest Eesti Ülemnõukogus möödus 13. juunil 2021 juba 30 aastat. Selle tähtpäeva puhul tellis Eesti Üürnike Liit Postimehes ja Õhtulehes sisuturunduslikud leheküljed, millega tähistasime ebaõiglase seaduse kehtivuse algust.
Vaata ja loe: EÜL sisuturunduslik tekst Postimehes ja Õhtulehes 11.06.2021
Sundüürnike kõnekoosolek detsembris 2019
AEG: 19. detsember 2019 kell 12.00 – 14.30.
KOHT: Rahvusraamatukogu väike konverentsisaal.
KES: Kui sama saal mahutab tavapäraselt 80 kuni maksimaalselt 100 inimest, siis registreerus ootamatult rohkem kui 250 sundüürnikku – ehk nagu...
Sundüürnike kõnekoosolek detsembris 2019
AEG: 19. detsember 2019 kell 12.00 – 14.30.
KOHT: Rahvusraamatukogu väike konverentsisaal.
KES: Kui sama saal mahutab tavapäraselt 80 kuni maksimaalselt 100 inimest, siis registreerus ootamatult rohkem kui 250 sundüürnikku – ehk nagu uuemates valitsusdokumentides sundüürnikke defineeritakse, on nad Eesti Vabariigis ebaõiglaselt koheldud elanikkonna grupp. Koosolekut juhatasid Eesti Üürnike Liidu tegevjuht Urmi Reinde ja juhatuse liige Heimar Lenk. Vene keeles jagas selgitusi üürnike liidu liige Irina Kostromina. Ettekannetega esinesid: Helle Kalda, Jaak Aab, Marika Tuus-Laul, Peeter Järvelaid, Jüri Ratas, Endel Ploom.
MIS: Kodulehel esitatud sõnavõttude ja ettekannete salvestatud ja toimetatud tekstid esinejate ajalises järjestuses.
Sissejuhatus Urmi Reinde, Heimar Lenk
Koosoleku juhatajate vahetekstid
Koosoleku juhatajate vahetekstid
FOTOD ÜRITUSELT
Rahvusraamatukogu väike saal täitus sundüürnikega juba tükk aega enne kõnekoosoleku algust.
Sundüürnikud üha kogunevad ja kogunevad.
Koosolekulisi registreerivad staažikad üürnike liidu liikmed Tiiu Joller ja Urve Paeorg.
Mõnigi poliitiline jõud eitab Eestis sundüürnike olemasolu. Fotol jäädvustus kõnekoosolekust, kus kuni saja istekohaga saal ei suutnud kõiki tulijaid mahutada, nooremad istusid põrandale...
...vanemad inimesed, kes isegi mitte enam lisatoolidele ei mahtunud, toetusid radiaatoritele. Seega ei ole vaja Eesti avalikkuses valetada, et sundüürnikke pole olemas. Vastupidi, nende eitaime tähendab teatud poliitiliste jõudude soovimatust tunnistada omaenda kuritegelikku osa sundüürnike tekitamises ja nende murede eiramises.
Kõnekoosoleku avas Eesti Üürnike Liidu tegevjuht Urmi Reinde.
Avakõne pidas Eesti Üürnike Liidu kauaaegne esimees Helle Kalda, teemal "Eesti Üürnike Liidu 25 aasta tegevusest".Vasakul üürnike liidu liige Irina Kostromina, kes aitas koosoleku teemasid sõnastada vene keelde.
Ülevaate Vabariigi Valitsuse tegevusest sundüürnike probleemide lahendamisel aastail 2016-2020 esitas riigihaldusminister Jaak Aab.
Kuidas edeneb sundüürnike küsimuse arutelu riigikogus, sellest rääkis rahvasaadik Marika Tuus-Laul.
Õigusajaloolane Peeter Järvelaid selgitas raskusi rahvusvahelistes küsimustes, mis ilmnesid dokumentatsiooni täpsustamisel omandireformi nn baltisaksa osas. Teatavasti 1991. aastal riigikogus vastu võetud omandireformi aluste seadus baltisaksa omandit tagastada ei lubanud. Kuidas baltisakslastele tagastamiseni ja eesti perede väljatõstmiseni aga siiski jõuti ja kui palju on ilmnenud seaduste hilisemat väänamist selles protsessis, sellele annab ehk vastuse õigusriik, kui see kunagi sünnib. Peeter Järvelaid kuulub ka Vabariigi Valitsuse poolt ellukutsutud ekspertide komisjoni, mille tegevus 2020. aasta jooksul peab andma Eesti avalikkusele vastuse, kas ja kui palju sundüürnikele kui ebaõiglaselt koheldud elanike grupile on ülekohut tehtud ja kuidas seda kompenseerida.
Peaminister Jüri Ratas esines saalitäie sundüürnike ees ja meenutas, et omandireformi aluste seadus ei lubanud ajaloolise ebaõigluse likvideerimisel tekitada uut ebaõiglust. Ratasel oli sundüürnikele positiivne sõnum, et valitsus ei ole sundüürnikke ja nende muret unustanud.
Koosolekule olid kõnelema tulnud (esireas vasakult) Peeter Järvelaid, Endel Ploom, Marika Tuus-Laul ja Helle Kalda.Koosolekule oleks tulnud ka Keskerakonna legendaarne esimees Edgar Savisaar, kuid kuna saal oli nii täis, et ruumi liikuda ei olnud, piirdus ta kohtumistega Rahvusraamatukogu koridoris. Ta palus tervitada kõiki sundüürnikke ja avaldas lootust, et Keskerakond siiski täidab oma kauaaegse valimislubaduse lahendada sundüürnike probleem. Savisaar on esinenud ettekannetega kõikidel EÜL korraldatud konverentsidel; Tallinna linnapeana hoolitsenud selles eest, et Eesti Üürnike Liit saaks mittetulundusühinguna pikki aastaid tegutseda; tema juhitud Talinna linnavalitsus on toetanud üürnike liidu ajalooraamatute väljaandmist ja tema eestvõttel viidi pealinnas ellu ehitusprogramm "5000 korterit Tallinna!", mille tulemusena 2003. aastaks sisuliselt paigutati kõik kodutud sundüürnikud munitsipaalmajade katuse alla. Sundüürnikelt kodude äravõtmise eest aga vastutab Eesti 1991. aastal taasiseseisvunud riik.Üürnike liidu kirjavahetus Eesti Televisiooniga sundüürnike teemat käsitleva filmi näitamise asjus
2013. aastal valmis dokumentaalfilm sundüürnikest „Verised majad“, autoriks oma ala professionaal Toomas Lepp; tellijaks Tallinna Linnavalitsus kui piirkond, kus elas enim sundüürnikke,...
Üürnike liidu kirjavahetus Eesti Televisiooniga sundüürnike teemat käsitleva filmi näitamise asjus
2013. aastal valmis dokumentaalfilm sundüürnikest „Verised majad“, autoriks oma ala professionaal Toomas Lepp; tellijaks Tallinna Linnavalitsus kui piirkond, kus elas enim sundüürnikke, väidetavalt tagastati Tallinnas suurusjärgus 23 000 korterit, millest igaühes elas Eesti maksumaksjate perekond. Nende maksudest teatavasti peetakse ülal ka Eesti Televisiooni.
Nende inimeste võitlusest oma kodu eest ja kannatustest Eesti Vabariigis läbiviidud omandireformis jutustabki film „Verised majad“. Pealkiri on initsieeritud kunstnike Anu Juuraku ja Marko Mäetamme sama pealkirjaga näitusest 2008. aastal Tallinna Kunstihoones, kus kujutati kunstiliste vahenditega oma kodu kaotanud inimeste verepisaraid.
Üürnike liit pöördus kaks korda Eesti Televisiooni juhtkonna poole palvega näidata seda filmi rahvusringhäälingu tele-eetris: 2017. aasta märtsis ja juunis. ETV juhid Margus Allikmaa ja hiljem Erik Roose vastasid filmi näitamise ettepanekule eitavalt. Nende põhjendused ja kogu kirjavahetus on näha siin lehel.
EÜL kiri Margus Allikmaale 28.03.2017
Margus Allikmaa vastus EÜL-ile 18.04.2017
EÜL kiri Erik Roosele 26.06.2017
Erik Roose vastus EÜL-ile 17.07.2017
Pressiteated, avalikud kirjad ja avaldamata artiklid
Väljavõte Keskerakonna, SDE ja IRL koalitsioonilepingust: omandireformi käsitlus 2016-2019
Pressiteated, avalikud kirjad ja avaldamata artiklid
Väljavõte Keskerakonna, SDE ja IRL koalitsioonilepingust: omandireformi käsitlus 2016-2019
EÜL kiri peaminister Jüri Ratasele 16.01.2018
Riigikogu stenogramm okupatsioonikahjude hüvitamisest kirikutele 09.05.2018
Avaldamata artikkel – Riik registreeris sundüürnikud Saadetud Postimehele 10. jaanuaril 2019
Avaldamata artikkel – Meeldetuletus Eestimaa erakondadele: olete unustanud sundüürnikud Edastatud Postimehele 30. jaanuaril 2019
Avaldamata artikkel – 11 000 sundüürnikku surnud, 60 000 veel elus Saadetud Postimehele 25. aprillil 2019
Avaldamata artikkel – Õiglane riik ka sundüürnikele! Saadetud ajalehele Pealinn 20. mai 2019
Pressiteade - Sundüürnikud usuvad omandireformi õiglast uurimist Saadetud 16 meediaväljaandele 10. märts 2020
Sundüürnike algatustest, Henn Leetna petitisoonist ja EÜL koostööst Vabariigi Valitsusega
Üürnike Liidu liige HENN LEETNA kirjutas hiljuti internetikeskkonnas https://www.petitsioon.com allpool toodud toetusavalduse, mida saab oma allkirjaga toetada aadressil:
Sundüürnike algatustest, Henn Leetna petitisoonist ja EÜL koostööst Vabariigi Valitsusega
Üürnike Liidu liige HENN LEETNA kirjutas hiljuti internetikeskkonnas https://www.petitsioon.com allpool toodud toetusavalduse, mida saab oma allkirjaga toetada aadressil:
https://www.petitsioon.com/eestluse_mark_-_toetan_tagastatud_elamute_elanikke?a=150048
Samas asus Eesti Üürnike Liidu juhatus seisukohale, et Henn Leetna üleskutset tuleb toetada ja seda teksti levitada. Sarnaste üleskutsete, avalduste, toetuste jms avaldamisvajadus avalikus meediaruumis üürnike liidu liikmete poolt omaalgatuslikus korras näitab, et sundüürnike kannatus on katkemas, kuna Eesti Vabariigis ei suudeta juba aastakümneid lahendada ega heastada traagilisi tagajärgi, mis tekkisid omandireformi käigus kodudest ilma õigusriikliku kompensatsioonita välja aetud perekondadele.
Meeldetuletuseks: Sundüürnikele teadaolevalt töötas aastail 2016 – 2018 Rahandusministeeriumi juures omandireformikomisjon, mis lõi sundüürnike andmebaasi ja mida korrastati 2019. aasta Riigikogu valimiste eel. Valitsusringkondade dokumentides võeti sundüürnike kohta kasutusele määratlus „ebaõiglaselt koheldud elanikkonna grupp“. Andmebaasi alusel kogutud andmeid asus analüüsima 2019. aasta lõpus moodustatud nn ekspertide rühm, mis koostati Tallinna Ülikooli teadlaste baasil. Rühma juhib Erik Terk ja sinna kuuluvad Juhan Kivirähk, Kalle Liiv, Peeter Järvelaid jmt. Nad peavad töö lõpetama 2020. aasta lõpuks ja esitlema oma tulemusi 2021. aasta alguses.
Aktiivsete sundüürnike küsimustele vastavadki valitsuse liikmed, et töö sundüürnike teema lahendamise ümber käib. Viimati andis selle kohta informatsiooni peaminister Jüri Ratas 23. septembril 2020 Kuku raadio saates „Vox Populi eri“ 23. septembril. Küsimusele, kas sundüürnike teema on koroonamöllus tallele pandud, vastas peaminister, et see on tõesti oluline teema Eesis ja tuleb ausalt tunnistada, et väga paljud inimesed jäid oma kodudest ilma. Kuid Ratas rõhutas, et viimastel aastatel on selle teemaga püütud tegelda nii, nagu ei ole riigi tasemel üle 25 aasta tegeldud ja seda tööd koordineerib riigihaldusminister Jaak Aab. Ratas lisas, et on moodustatud sundüürnike register ja tihendatud koostööd üürnike liiduga, nii et see teema ei ole koroonaviiruse raames ära vajunud.
Eesti Üürnike Liit esitas 2016. aasta septembris Riigikogule 5146 allkirja, mis toetasid omandireformi heastamist sundüürnikele. Nende allkirjade põhjal komisjonid ja eksperdid oma tööd alustasidki, koordineerimas Jüri Ratase juhitud valitsus.
EÜL, oktoober 2020
Henn Leetna Riigikogule: „Eestluse märk – Toetan kogu rahva võrdset kohtlemist
Riigikogu stenogramm: 17 sept. 1997 esines majandusminister Jaak Leimann, kes ütles: „Umbes 100000 on neid inimesi, kes meid tihti külastavad, kes elavad tagastatud majades ja ei saanud kasutada oma EVP-sid vähemalt korteri ostmiseks ning jäid sellega sümboolselt ilma nimetamisväärsest summast. Tõepoolest, tuleb tunnistada, et me oleme nende inimeste ees teatud määral võlgu ja me peame nende inimeste küsimust lahendama mitte ainult seaduse abil, vaid ka finantsiliselt."
Omandireformi aluste seadus (ORAS) §2 lg2: „Omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut.“
„ORAS §3 lg1: „Omandireformi käigus tagastatakse või kompenseeritakse õigusvastaselt võõrandatud vara.“
Sellest ORAS §3 lg1-st tuleneb eluruumide erastamise seadus (EES), milles §3 lg5 p4 on vastuolus ORAS §2 lg2 põhimõttega.
EES §3 lg5 p4 diskrimineerib tagastatud elamute üürnikke sotsiaalse seisundi tõttu ühiskonnas, mis on vastuolus EV Põhiseadus §12.
Seetõttu palume Riigikogul muuta EES §3 lg5p4.
Lisada lause: „Tagastatud eluruumide üürnike omandisse antakse samaväärsed eluruumid samas elamurajoonis või makstakse hüvitust hüvitamise hetkel kehtivas turuhinnas.
Rahva jagamine osadeks; ühele osale rahvast anti eluruumide erastamise õigus, mis on varaline õigus ja kuulub vara hulka, sest selle õiguse realiseerumisel said eluruumide erastajad vara juurde, mis andis neile majanduslikud eelised elu alustamiseks uues ühiskonnakorras.
Teisele osale rahvast ei antud eluruumide erastamise õigust, mis nagu eelpool öeldud, on varaline õigus ja kuulub vara hulka, seega varalisest õigusest ilmajäämine tähendab vara vähenemist, vara vähenemine tähendab kahju tekkimist ja kui on tekitatud kahju, siis on õigus nõuda hüvitust kahjutekitajalt, Eesti riigilt.
Tänase päevani on Eesti riik jaganud rahva osadeks, rikaste osasse kuuluvad need inimesed, kes erastasid eluruumid, vaeste osasse kuuluvad need inimesed, kellele ei antud eluruumide erastamise õigust, kes jäeti ilma majanduslikust eelisest elu alustamiseks uues ühiskonnakorras.
Kas niisugune elukorraldus on EESTLUSE MÄRK?“
Viide: https://www.petitsioon.com/eestluse_mark_- _toetan_tagastatud_elamute_elanikke?a=150048
Fotovalik EÜL algusaastate tegevusest 1995-2007
Aastate tagustel fotodel kajastuvad põhiliselt Eesti Üürnike Liidu aktsioonid – meeleavaldused Toompea lossi platsil, koostöö poliitikute ja erakondadega, üritused, organisatsiooni omavaheline suhtlus, liidrite esinemised erinevatel kvoorumitel...
Fotovalik EÜL algusaastate tegevusest 1995-2007
Aastate tagustel fotodel kajastuvad põhiliselt Eesti Üürnike Liidu aktsioonid – meeleavaldused Toompea lossi platsil, koostöö poliitikute ja erakondadega, üritused, organisatsiooni omavaheline suhtlus, liidrite esinemised erinevatel kvoorumitel jm.
Aktiivne EÜL liige Tiiu Joller (1995).
Sundüürnike meeleavaldus Toompea lossiplatsil (1995).
Üürnike liidu üks looja Riigikogu saadik Aino Runge koos
sundüürnikega meeleavaldusel (1995).
Sundüürnike meeleavaldus Toompa lossiplatsil (1996).
Sundüürnike plakatid taas Toompea meeleavaldusel (1996).
Sundüürnikud kohtusid Toompea meeleavladusel Uno Laht, Jaan Rääts,
Tavi Nirk (1996).
Sundüürnikud ühinesid kohalike valimiste eel Keskerakonna Liiduga,
vasakul Edgar Savisaar (1996).
Sundüürnike esindajad Tiiu Joller, Viivika Bode, Aino Runge ja Helle Kalda on
staažikate keskerakondlastena püüdnud leida lahendusi poliitika kaudu (1997).
Sundüürnike kauaaegsed liidrid Aino Runge (1926-2014) ja Enno Selirand
(1950-2015) ühe sundüürniku asenduspinna soolaleival (1998).
Sundüürnikud Helle Kalda ja Lauri Nebel Keskerakonna kongressil (1998).
Endine TTÜ ja Tehnikakõrgkooli majandusõppejõud Vello Rekkaro on osalenud
kõigi EÜL aktsioonide korraldamises (1999).
Enim sundüürnike teemadel sõna võtnud ajakirjanikke Urmi Reinde (1999).
Sundüürnike liikumise üks alustalasid, endine TTÜ professor Tavi Nirk (1999).
Sundüürnike sõnakamaid liidreid Feja Räim algatas üürnike liikumises
baltsisakslastele vara tagastamise ebaseaduslikkuse teema (1999).
Üürnike liikumise legendaarne juht, Pärnu sundüürnik Peeter Tedre (1999).
Üürnike Liitu juhtis ligi 20 aastat Helle Kalda (2000).
Sundüürnike liidrid Aino Runge ja Helle Kalda Dresdeni üürnike liidu
esindajatega Tallinnas (2001).
Sundüürnikud Urmi Reinde ja Heimar Lenk on sooritanud omandireformi
teemadel kirjutamisega elutöö (2001).
Sundüürnike üks tegevjuhte Urve Paeorg meeleavaldusel Toomapeal (2002).
Sundüürnik Peeter Tedre rajas Pärnumaa suvilasse uue kodu - pildil tal külas
EÜL aktiivsed naised Tiiu Joller ja Helle Kalda (2007).
Eesti Üürnike Liit 25
Eesti Üürnike Liit loodi 16. aprillil 1994. aastal. 2019. aastal tähistame liidu 25. tegevusaastat.
Ühenduse algatajad olid Aino Runge ja Peeter Tedre. Organisatsioon ühendas omandireformi käigus tagastatud majade elanikke. Asutamisekoosolekule Tallinnas...
Eesti Üürnike Liit 25
Eesti Üürnike Liit loodi 16. aprillil 1994. aastal. 2019. aastal tähistame liidu 25. tegevusaastat.
Ühenduse algatajad olid Aino Runge ja Peeter Tedre. Organisatsioon ühendas omandireformi käigus tagastatud majade elanikke. Asutamisekoosolekule Tallinnas Ametiühingute Majas kogunes paarkolmsada inimest.
Eestis tagastati 5143 maja, kus oli 57 070 aadresskirjet. Seega on ligi 100 000 neid inimesi, keda hakati nimetama sundüürnikeks ja kes koos perekonnaliikmete, sugulaste ja sõpradega on olnud seotud lõplikult lahendamata sundüürnike probleemiga.
Seotud inimeste ring on tõesti väga lai, sest Eesti Vabariigis vastuvõetud seadusandluse toel kodudest välja tõstetud perekondi oli vaja aidata uue elamispina hankimisel, rahalisel toetamisel ja inimeste lohutamisel. Reegel oli, et need inimesed pidid oma koduprobleemi lahendama omal jõul. Seadusandlusest ega õigussüsteemist abi ei saadud. Kohalikel omavalitsustel võimekust oma kodanikke aidata pahatihti ei olnud. Üleriigilises ajakirjanduses neid süütuid perekondi halvustati ja mõnitati, köeti üles hüsteeriat sundüürnike kui nõukogudeaegse priviligeeritud nomenklatuuri vastu. Loomulikult oli see vale.
Tänaseks, kui tähistame sundüürnike vastupanu ja oma kodu eest võitlemise 25. aastapäeva, on surnud üle 11 000 sundüürniku. Nende hinge ja õue ei jõua õiglus mitte kunagi. Paljud neist jäid parandamatult haigeks, esines enesetappe, peaaegu kõik väljaaetud inimesed läbisid raskekujulise stressi, osa lahkus riigist. Meeste puhul täheldati sagedast alkoholismi. Noored nägid pealt oma vanemate kannatusi ja see jääb neid märgina saatma kogu eluks.
2016. aastal vahetus lõpuks seni sundüürnikke vaenanud valitsus. 2017. aastal töötas Vabariigi Valitsuse otsusega kokku kutsutud omandireformikomisjon (vt www.kodueest.ee/valitsuskomisjon ). 2018. aastal asus Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi vahendusel looma sundüürnike andmekogu, mis EÜL andmetel sisaldab ligi 35 000 nime. Sel aastal alustab riigihaldusministri Janek Mäggi ettepanekul tööd teadlastest koosnev ekspertide töörühm, mis analüüsib sundüürnike olukorda ja esitab valitsusele oma ettepanekud 2019. aasta lõpuks. Kogu see töö on käivitunud Eesti Üürnike Liidu initsiatiivil ja Tallinna Linnavalitsuse toel kogutud 5146 allkirja nõudmisel, mis esitati 2016. aasta 13. septembril Riigikogule ( vt http://vana.kesknadal.ee/g2/uudised?id=27455 ). Sundüürnike delegatsiooni sel hetkel Riigikogu esimehe Eiki Nestori kabinetis kuulusid Helle Kalda, Peeter Tedre, Marika Tuus-Laul, Heimar Lenk, Urmi Reinde ja Märt Sults.
Lootus püsib, kuni elame! Ja kuni elavad järgmised Eesti rahva põlvkonnad.
Sundüürnikud ootavad jätkuvalt õiglast riiki.
Üürnike Liidu tegevuse kohta 25 aasta jooksul vaata www.kodueest.ee/tegevus
Ikka koos: Eesti Üürnike Liit 25
24. aprillil 2019. aastal tähistasid Eesti Üürnike Liidu endised ja praegused töötajad, liidrid ja aktiivsemad liikmed EÜL büroos Talliinnas, Sakala 23A liidu 25. sünnipäeva – õnneks veel mitte sünniaastapäeva! Peeti kõnesid, vaadati näitust koos läbitud pikast...
Ikka koos: Eesti Üürnike Liit 25
24. aprillil 2019. aastal tähistasid Eesti Üürnike Liidu endised ja praegused töötajad, liidrid ja aktiivsemad liikmed EÜL büroos Talliinnas, Sakala 23A liidu 25. sünnipäeva – õnneks veel mitte sünniaastapäeva! Peeti kõnesid, vaadati näitust koos läbitud pikast teest ja meenutati poliitilist tormi ja tungi, mis võttis tuhandetelt Eesti peredelt kodud. Samuti pandi suuri lootusi tulevikule, kuna sundüürnike probleem on jätkuvalt kirjas nii 2019. aastal sündinud koalitsiooni lepingus kui ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis.
Fotomeenutus pärineb veerandsaja aasta möödumist märkinud ürituselt – õnne pole vaja soovida neist ühelegi inimesele, sest keda sobib õnnitleda kodust ilmajäämise puhul?
Vasakult esireas: juhatuse liige Thea Grepp, staažikas liige ja julge sõnavõtja Feja Räim, endine tegevjuht Urve Paeorg, aktiivne liige Viivika Bode; seisavad juhatuse liige ja kauaaegne sundüürnike eestkõneleja Riigikogus Heimar Lenk, EÜL üks ideolooge Tavi Nirk; tagareas EÜL hea tõlk ja paljude EÜL ürituste moderaator Irina Kostromina, Kristiine sundüürnike esindaja Henn Leetna, ligi 20 aastat EÜL-i juhtinud Helle Kalda, aktiivliikmed Tiiu Joller, Rita Loor ja Helle Lindepuu, nõunik Vello Rekkaro ja EÜL-is kultuuriinimestest sundüürnike eest seisja Ebba Rääts. Fotolt puudub juhatuse liige ja pikaaegne EÜL tegevjuht Peeter Tedre, kes aga saatis tervituse ja aitas kogu üritust korraldada.
Foto autor tegevjuht ja juhatuse liige Urmi Reinde.
Eesti Üürnike Liidu ajalugu ning tegevuse ülevaade
Mittetulundusühing Eesti Üürnike Liit (EÜL) tegutseb selle nimetuse all alates 1999. aastast. Alustati Pärnu Uürnike Ühendusena 1993. aastal ja 1994. aastal ühineti Eesti Üürnike Ühenduste Liiduks.
Vastavalt seaduse muudatusele...
Eesti Üürnike Liidu ajalugu ning tegevuse ülevaade
Mittetulundusühing Eesti Üürnike Liit (EÜL) tegutseb selle nimetuse all alates 1999. aastast. Alustati Pärnu Uürnike Ühendusena 1993. aastal ja 1994. aastal ühineti Eesti Üürnike Ühenduste Liiduks.
Vastavalt seaduse muudatusele registreeriti EÜL äriregistris 1999. aastal MTÜ-na kui omandireformi käigus tagastatud majade elanike ühendus, esindades neid inimesi, kes jäeti seadusandja poolt ilma oma senise elamispnna erastamise õigusest võrdsetel alustel teiste korterivaldajatega EVP-de eest.
EÜL-i endise esimehe ja kauaegse tegevjuhi, praeguse juhatuse liikme Peeter Tedre algatusel võeti eesti keeles nende inimeste kohta kasutusele mõiste „sundüürnikud“.
EÜL on rohkem kui veerandsaja aasta jooksul esindanud nende isikute huve ja mõjutanud Eesti õigusruumi. EÜL on korraldanud pikette, mitme tuhande osavõtjaga meeleavaldusi Toompea platsil jm, rahvarohkeid koosolekuid, perfomance’eid ja neli rakendusteaduslikku konverentsi; kohtunud presidendi ja erakondadega, käinud korduvalt õiguskantsleri juures, koostanud märgukirju ministritele ja meediale; avaldanud kokku viis raamatut ning arendanud välissuhtlust teiste riikide sarnaste organisatsioonidega.
1998. aastal initsieeris toona veel Üürnike Ühenduste Liit kohtuhagide massilise esitamise halduskohtusse, püüdes vaidlustada korterite EVP-de eest erastamisest keeldumise kohalike omavalitsuste ja riigi poolt. Aktsiooniga ühines üle 1200 sundüürniku, kes kirjutasid vastava avalduse. Kohus ei võtnud avaldusi arutlusele, viidates ebaolulistele põhjustele. Sellega leidis tõestamist, et senise õiguspraktika raames sundüürnikel kohtus õigust leida ei ole võimalik.
Alates 1998. aastast on ellu viidud aktsioone, millega EÜL püüdis takistada majade tagastamist baltisakslastele, kuna esialgne Eesti seadusandlus seda ei võimaldanud. Näiteks aastal 2000 pandi koostöös Rahvaliidu ja Keskerakonnaga kaheks nädalaks seisma Riigikogu töö, eesmärgiga mõjutada seadusandlust tagastatavate majade elanikele positiivses suunas. Samuti seisti üüri piirmäärade vabaks laskmise vastu. EÜL esindajad külastasid Riigikogu istungeid; osaleti Riigikogu komisjonide debattides. Toimunu on ajaloo jaoks jäädvustatud Keskerakonna välja antud raamatus „Justiitskuritegu“ (2000, koostaja ja saatesõnade autor Küllo Arjakas, toimetaja Urmi Reinde).
2006. aastal algatas EÜL registrilehtede täitmise kampaania, mille käigus esitasid EÜL büroos, aga ka meili ja kirja teel oma sooviavalduse nii moraalse kui ka materiaalse kompensatsiooni saamiseks üle 1500 sundüürniku perekonna. Soov täita EÜL-i algatatud registrilehti kestab veel ka 2018. aastal.
2008. aasta veebruaris avasid kunstnikud Anu Juurak ja Marko Mäetamm koostöös Üürnike liiduga Tallinna Kunstihoones ekspositsiooni „Kommenteeritud majad“, mis kujutas endast kunstnike vaadet omandireformi kõige traagilisemale osale Eestis – kodudest lahkuma sunnitud perekondade üleelamistele nende endi kirjeldustes.
EÜL on projektipõhiselt koos Tallinna Linnavalitsusega avaldanud kokku viis väljaannet – neli põhjalikku raamatut ja ühe kokkuvõtliku brošüüri.
Esiteks, 2009. aastal ilmus „Kaotatud kodud“, autor Jaan Õmblus, konsultant Helle Kalda – omandireformi seadusandluse kujunemisest.
Teiseks, 2010. aaastal brošüür neljas keeles (eesti, vene, saksa, inglise) – „Kaotatud kodud. Resümee“, rahvsvaheliseks levitamiseks.
Kolmandaks, 2012. aastal „Lõhutud elud“, autor Heimar Lenk, sundüürnike endi jutustatutd lood isiklikest kodukaotamise tragöödiatest.
Neljandaks, 2013. aastal „Kodu ja õiglus“, koostajad Vello Rekkaro, Peeter Tedre, toimetaja Urmi Reinde.
Viiendaks, 2015. aastal „Kodu ja õigusriik“, koostajad Vello Rekkaro ja Peeter Tedre.
Lisaks valmis 2013. aastal Tallinna Linnavalitsuse tellimusel koostöös Üürnike Liiduga täispikk dokumentaalfilm omandireformist Eestis ja mujal Ida-Euroopas „Verised majad“, režissöör Toomas Lepp. Nimetus „verised majad“ oli ajendatud kunstnike Anu Juuraku ja Marko Mäetamme eelpool nimetatud näitusest 2008. aastal.
EÜL on olnud aktiivne rakendusteaduslike konverentside korraldamisel. Kokku on peetud neli konverentsi aastatel 2009 – 2015.
Esimene omandireformialane konverents „Omandireformi õiglased lahendid“ peetiRahvusraamatukogu suures konverentsisaalis 20. veebruaril 2007. aastal. Ettekannetega esinesid Edgar Savisaar, Paul Varul, Vello Rekkaro, Anne Tuurand, Helle Kalda jt.
Teine konverents „Omandireformi okkaline rada“ sai teoks samas 22. septembril 2009. aastal. Esinesid Edgar Savisaar, Helle Kalda, Erik Terk, Aare Laanemäe, Heimar Lenk, Vello Rekkaro, Endel Ploom, Peeter Järvelaid ja Peter Bartels, kes oli Dresdeni linnavolikogu liige ja Dresdeni Üürnike Ühenduse juhatuse esimees (Saksamaa).
Kolmas konverents „Omandireformi lõpetamine põhiseaduslikul alusel“ korraldati 1. märtsil 2012. aastal samuti Rahvusraamatukogus koos Eesti Linnade Liidu ja vabakonnaga Koduõigus. Sõna võtsid Edgar Savisaar, Helle Kalda, Marko Lõhmus, Vello Rekkaro, Endel Ploom, Rein Mark, Valdo Aren ja Heimar Lenk.
2015. aasta 4. veebruaril toimunud konverentsi „Lõpetagem omandireform õigusriigile kohaselt“ taotluseks oli tõsta avalikkuses veel kord päevakorda Eesti jaoks juba eksistentsiaalse tähenduse omandanud omandireformi probleemid, sealhulgas sundüürnike olukord ning õigusriikluse temaatika. Konverentsi ettekannetest (Edgar Savisaar, Anto Raukas, Oudekki Loone, Jaak Uibu, Reet Kudu, Rein Mark, Endel Ploom jt) kõlas suur mure meie rahva ja riigi olukorra pärast.
Alates omandireformi aluste seaduse (ORAS) vastuvõtmisest 1991. aasta 13. juunil on üürnike liikumise tegusad eestvedajad ise ning samuti Eesti ajakirjanikud avaldanud ajakirjanduses sadu artikleid – bibliograafia nende kohta ilmus kogumiku „Kaotatud kodud“ lõpus lehekülgedel 262 – 271. Samuti avaldati samas kogumikus esinevate omandireformi läbivimisel osalenud isikute nimede register lk 272.
EÜL on enam kui paari aastakümne jooksul esinenud raadio- ja telesaadetes; on kaasa löödud kohalike omavalitsuste ja Riigikogu valimistel. On loodud sidemeid Euroopa teiste (eriti Saksamaa) üürnikeühendustega, käidud vastamisi kogemusi vahetamas ja üksteise temaatilistel konverentsidel, kus on esinetud põhjalike ettekannetega üüri- ja elamuseadusandluse teemadel.
EÜL järjekindel ja sihipärane töö on olnud ühiskonna teavitamine ja oma õiguste eest seismine. Vaatamata kõigile üliinimlikele pingutustele on omandirefomi alases seadusandluses sundüürnike õigusi taastavad parandused tegemata. Poliitilistel põhjustel on seadusmuudatus veninud, mistõttu Üürnike Liit algatas 2015. aastal järjekordse aktsiooni – allkirjade kogumise, mille käigus koguti ligi 5200 allkirja ja esitati need 2016. aasta septembris Riigikogule, taotledes veel kord seadusemuudatust kompensatsiooni maksmiseks seaduse ees ebavõrdselt koheldud inimestele.
Nende üle viie tuhande allkirja alusel otsustas Riigikogu majanduskomisjon 2017. aasta jaanuaris valitsuse toel luua Rahandusministeeriumi juurde riigihaldusministri juhtimisel omandireformikomisjoni, mille eesmärk on reformi lõpetamist takistavate seni pooleli tehingute lõpuleviimine, sh sundüürnike küsimuse läbivaatamine.
Eelnimetatud komisjon pidas 2017. aasta jooksul kolm koosolekut ja komisjoni töö jätkub. Sundüürnike küsimuses jõuti valitsuses 2018. aasta jaanuaris otsusele, et tuleb luua üleriigiline sundüürnike register. Vastav valitsuse otsus võeti vastu 8. veebruaril 2018. Loodava registri koostamisega asuvad tegelema riigiinstitutsionid, keda EÜL projektipõhiselt aitab.
EÜL toetab riikliku andmebaasi ja selle ellukutsumiseks vajaliku struktuuri loomist omalt poolt aastate jooksul kogutud teadmiste ja kogemustepagasi ning andmestikuga, eriti aga aastast 2006 ja hiljem pärinevate registrilehtede kasutamisega. EÜL-i tegevus on suunatud Rahandusministeeriumi juures tegutseva ja riigihaldusministri juhitava omandireformikomisjoni teavitamiseks ja igakülgse koostöö tegemiseks nii komisjoni liikmete kui ka teiste üleriigiliste ja kohalike omavalitsuste vastavate institutsioonidega.
- Tegevused alates 2017
EÜL tegevused alates 2017. aastast. Kirjad, pressiteated, protokollid jm.
- 13. juuni – omandireformi seaduse 30. aastapäev
13. juuni 2021 – omandireformi seaduse 30. aastapäev
Omandireformi seaduse vastuvõtmisest Eesti Ülemnõukogus möödus 13. juunil 2021 juba 30 aastat. Selle tähtpäeva puhul tellis Eesti Üürnike Liit Postimehes ja Õhtulehes sisuturunduslikud leheküljed, millega tähistasime ebaõiglase seaduse kehtivuse algust.
Vaata ja loe: EÜL sisuturunduslik tekst Postimehes ja Õhtulehes 11.06.2021
Sundüürnike kõnekoosolek detsembris 2019
AEG: 19. detsember 2019 kell 12.00 – 14.30.
KOHT: Rahvusraamatukogu väike konverentsisaal.
KES: Kui sama saal mahutab tavapäraselt 80 kuni maksimaalselt 100 inimest, siis registreerus ootamatult rohkem kui 250 sundüürnikku – ehk nagu...
Üürnike liidu kirjavahetus Eesti Televisiooniga sundüürnike teemat käsitleva filmi näitamise asjus
2013. aastal valmis dokumentaalfilm sundüürnikest „Verised majad“, autoriks oma ala professionaal Toomas Lepp; tellijaks Tallinna Linnavalitsus kui piirkond, kus elas enim sundüürnikke,...
Sundüürnike algatustest, Henn Leetna petitisoonist ja EÜL koostööst Vabariigi Valitsusega
Üürnike Liidu liige HENN LEETNA kirjutas hiljuti internetikeskkonnas https://www.petitsioon.com allpool toodud toetusavalduse, mida saab oma allkirjaga toetada aadressil:
Fotovalik EÜL algusaastate tegevusest 1995-2007
Aastate tagustel fotodel kajastuvad põhiliselt Eesti Üürnike Liidu aktsioonid – meeleavaldused Toompea lossi platsil, koostöö poliitikute ja erakondadega, üritused, organisatsiooni omavaheline suhtlus, liidrite esinemised erinevatel kvoorumitel...
Eesti Üürnike Liit 25
Eesti Üürnike Liit loodi 16. aprillil 1994. aastal. 2019. aastal tähistame liidu 25. tegevusaastat.
Ühenduse algatajad olid Aino Runge ja Peeter Tedre. Organisatsioon ühendas omandireformi käigus tagastatud majade elanikke. Asutamisekoosolekule Tallinnas...
Ikka koos: Eesti Üürnike Liit 25
24. aprillil 2019. aastal tähistasid Eesti Üürnike Liidu endised ja praegused töötajad, liidrid ja aktiivsemad liikmed EÜL büroos Talliinnas, Sakala 23A liidu 25. sünnipäeva – õnneks veel mitte sünniaastapäeva! Peeti kõnesid, vaadati näitust koos läbitud pikast...
Eesti Üürnike Liidu ajalugu ning tegevuse ülevaade
Mittetulundusühing Eesti Üürnike Liit (EÜL) tegutseb selle nimetuse all alates 1999. aastast. Alustati Pärnu Uürnike Ühendusena 1993. aastal ja 1994. aastal ühineti Eesti Üürnike Ühenduste Liiduks.
Vastavalt seaduse muudatusele...